Rahvusvahelise katusorganisatsiooni ürituse konkurss 2026. aastal
Välisprojektide toetamise ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursil 2026 on ühine eelarve 70 000 eurot.
Taotlusvoor on avatud alates 5. juunist kuni eelarvevahendite lõppemiseni või kuni 2026. aasta lõpuni.
Varem toetatud sündmuste ja projektidega saab tutvuda siin.
KÜSKi rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste toetuse eesmärk on tugevdada Eesti vabaühenduste rahvusvahelist koostööd ning suurendada Eesti kodanikuühiskonna nähtavust ja mõju rahvusvahelisel tasandil. Toetatakse Eesti (liikmes)ühenduse poolt Eestis toimuva rahvusvahelise katusorganisatsiooni suursündmuse korraldamist, mis toob siia rahvusvahelisi partnereid, teadmisi ja kogemusi ning loob uusi koostöövõimalusi.
Alloleva nimekirja saab teemadele vajutades avada ja sealt avaneb täpsem info:
Keda toetame?. Klikka lahti!
Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes:
- tegutsevad avalikes huvides ja kelle tegevus on avalik;
- on tegutsenud vähemalt ühe aasta;
- on esitanud tähtaegselt majandusaasta aruanded;
- on täitnud nõuetekohaselt varasemad kohustused;
- kellel puuduvad maksuvõlad või need on ajatatud;
- ei ole eelmisel kalendriaastal saanud KÜSKi rahvusvaheliste katusorganisatsioonide ürituste toetust.
Lisaks:
- kalendriaastas toetatakse ühe katusorganisatsiooni puhul vaid ühe Eestis toimuva ürituse korraldamist;
- üks taotleja saab kalendriaastas toetust ühe rahvusvahelise ürituse korraldamiseks.
Mida toetame?. Klikka lahti!
Toetatakse Eesti ühingu poolt rahvusvahelise katusorganisatsiooni ürituse korraldamist Eestis. Toetatav sündmus on rahvusvahelise liikmeskonna kokkutulek, kus:
- arutatakse valdkondlikke teemasid;
- vahetatakse teadmisi ja parimaid praktikaid;
- arendatakse rahvusvahelist koostööd.
Sündmus peab:
- olema seotud rahvusvahelise katusorganisatsiooni tegevusega;
- tooma kokku eri riikide organisatsioone või eksperte;
- kestma vähemalt kahel järjestikusel päeval ning sisaldama sisulist programmi;
- toimuma 2026. aastal;
- olema kooskõlas taotleja avalikes huvides seatud eesmärkidega;
- panustama rahvusvahelisse koostöösse, teadmussiirdesse ja Eesti kodanikuühiskonna rahvusvahelisse nähtavusse;
- toetama arengukava „Sidus Eesti 2021–2030” ja programmi “Kogukondlik Eesti 2025–2028” eesmärke ning panustama nende saavutamisse.
Toetatakse eelkõige tegevusi, millel on mõju laiemale sihtrühmale ning mis loovad uusi koostöövõimalusi.
Toetust ei anta:
- spordi- ega kultuuriüritustele (sh võistlused ja festivalid);
- üksiku koolituse, õppereisi, töökoosoleku, infopäeva või muu sarnase tegevuse korraldamiseks.
Toetuse suurus. Klikka lahti!
Toetuse maksimaalne suurus on kuni 12 000 eurot. Toetus võib moodustada kuni 25% ürituse kogueelarvest.
Abikõlblikkuse periood. Klikka lahti!
Taotlusvooru abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille jooksul tehakse projekti tegevused ja tekivad kulud. Konkreetse projekti abikõlblikkuseperioodi määrab taotleja taotlusvormil, lähtudes kavandatavast sündmusest. Abikõlblikkuse periood peab jääma 2026. aastasse ning taotlus tuleb esitada vähemalt 60 kalendripäeva enne sündmuse toimumist.
Abikõlblikud kulud. Klikka lahti!
Toetatakse ürituse korraldamisega otseselt seotud kulusid, mis on vajalikud sündmuse elluviimiseks. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud, seotud projekti tegevustega ning tekkima abikõlblikkuse perioodil.
Toetust saab taotleda järgmisteks kuludeks:
- Ürituse korraldamisega otseselt seotud tööjõukulud koos maksudega
(nt projekti koordinaatori töötasu, moderaatori või esineja tasu) - Projekti tegevustega seotud sisseostetavate teenuste kulud
(nt tõlketeenus, tehniline produktsioon (heli, valgus), ürituse korraldusteenus) - Teavitustegevuste kulud
(nt sündmuse turundus, kujundus, trükised, kodulehe või sotsiaalmeedia teavitused) - Kavandatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud
(nt ruumide rent, tehnika rent, töövahendid või muud ürituse läbiviimiseks vajalikud kulud) - Toetuse saaja üld- ja arenduskulud kuni 10% toetusest
(nt organisatsiooni halduskulud, raamatupidamine, projektijuhtimisega seotud üldkulud) - Osalejate Eestisse saabumise ja lahkumise transpordikulud kuni 30% toetusest
(nt välisosalejate lennupiletid või muud sõidukulud Eestisse ja tagasi)
Taotlemine. Klikka lahti!
Taotlus esitatakse eesti keeles ühingu seadusliku esindaja või tema volitatud isiku poolt taotluste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu, kasutades vastava konkursi KÜSKi kehtivat taotlusvormi.
Taotlus peab sisaldama määruses kõiki nõutud andmeid ja lisasid.
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide ürituse puhul tuleb taotlusele lisada mh:
- katusorganisatsiooni otsus või kinnitus ürituse toimumise kohta Eestis;
- ürituse kogueelarve.
Taotlus tuleb esitada vähemalt 60 kalendripäeva päeva enne sündmuse algust.
Hindamine, otsus ja lepingu sõlmimine. Klikka lahti!
Pärast taotluse laekumist, kontrollib esmalt KÜSK taotleja ja taotluse vastavust nõuetele. Nõuetele vastavate taotluste puhul hinnatakse:
- tegevuste vastavust toetuse eesmärgile ning nende panust oodatavate tulemuste saavutamisse, sh rahvusvahelise koostöö tugevdamisse, teadmussiirdesse ja Eesti kodanikuühiskonna rahvusvahelise nähtavuse suurenemisse;
- sündmuse mõju rahvusvahelisele koostööle ja teadmussiirdele, sh milliseid uusi teadmisi ja praktikaid tuuakse Eestisse ning kuidas neid edasi kasutatakse;
- sündmuse panust Eesti kodanikuühiskonna rahvusvahelisse nähtavusse ja rolli rahvusvahelises koostöös;
- sündmuse mõju uute koostöösuhete ja rahvusvahelise kontaktvõrgustiku kujunemisele;
- taotleja suutlikkust kavandatud tegevusi ellu viia.
Taotluse rahuldamise korral teeb KÜSK TMSis vastava otsuse, mille järel sõlmitakse TMS-i vahendusel ka toetusleping, mis allkirjastatake nii KÜSKi juhataja kui taotleja poolt TMSis. Kui toetuse saaja ei sõlmi lepingut temast tulenevatel põhjustel 20 tööpäeva jooksul, on KÜSKil õigus otsus kehtetuks tunnistada.
Kui taotlus ei vasta sisulises osas nõuetele ja seda ei rahuldata, teeb KÜSK vastava otsuse (käskkirja), milles tuuakse välja mitterahuldamise põhjused. Otsus edastatakse taotlejale TMS-i kaudu.
Aruandlus. Klikka lahti!
Toetuse kasutamise kohta esitatakse aruanne TMS-is aruandevormil, mis on lisatakse taotluse juurde pärast lepingu sõlmimist. Aruandes tuleb kirjeldada tegevuste elluviimist, nende mõju ning esitada kuludokumentatsioon.
Kulud peavad:
- olema tõendatud dokumentidega (arve ja maksekorraldus või muu samaväärne raamatupidamisdokument, pangakonto väljavõte);
- olema selgelt eristatavad toetuse saaja teistest kuludest ja raamatupidamises selgelt eraldi näha, nii et neid ei ajaks segamini ühingu teiste tegevuste kuludega (nt projekti kulu ei tohi olla segunenud mõne muu ürituse või tegevuse kuluga);
- olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt.
- olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt abikõlblikkuse perioodil või kuni 30 kalendripäeva jooksul pärast tegevuse lõppu, kuid hiljemalt aruande esitamise ajaks.
Aruande esitamise tähtaeg on 30 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Aruande esitamise tähtaeg määratakse toetuslepingus.
Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, tehakse toetuse saajale ettepanek need kõrvaldada, üldjuhul 15 kalendripäeva jooksul.
KÜSK ei kinnita aruannet, kui:
- aruandes või sellega seotud dokumentides on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
- toetuse saaja ei ole tegevusi ellu viinud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele või tegevused ei ole nõuetekohaselt tõendatud.
Aruandlus. Klikka lahti!
Toetuse kasutamise kohta esitatakse aruanne TMS-is KÜSKi aruandevormil, mis lisatakse taotluse juurde pärast lepingu sõlmimist Aruandes tuleb kirjeldada tegevuste elluviimist, nende mõju ning esitada kuludokumentatsioon.
Kulud peavad:
- olema tõendatud dokumentidega (arve ja maksekorraldus või muu samaväärne raamatupidamisdokument, pangakonto väljavõte);
- olema selgelt eristatavad toetuse saaja teistest kuludest ja raamatupidamises selgelt eraldi näha, nii et neid ei ajaks segamini ühingu teiste tegevuste kuludega (nt projekti kulu ei tohi olla segunenud mõne muu ürituse või tegevuse kuluga);
- olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt.
- olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt abikõlblikkuse perioodil või kuni 30 kalendripäeva jooksul pärast tegevuse lõppu, kuid hiljemalt aruande esitamise ajaks.
Aruande esitamise tähtaeg on 30 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Aruande esitamise tähtaeg määratakse toetuslepingus.
Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, tehakse toetuse saajale ettepanek need kõrvaldada, üldjuhul 15 kalendripäeva jooksul.
KÜSK ei kinnita aruannet, kui:
- aruandes või sellega seotud dokumentides on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
- toetuse saaja ei ole tegevusi ellu viinud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele või tegevused ei ole nõuetekohaselt tõendatud.
Toetuse väljamaksmine. Klikka lahti!
Toetus makstakse välja vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele:
- 90% toetusest makstakse välja pärast KÜSKi taotluse rahuldamise otsust ja toetuslepingu sõlmimist;
- 10% toetusest makstakse välja pärast lõpparuande esitamist ja selle kinnitamist KÜSKi poolt.
Tutvu määrusega “Kodanikuühiskonna rahvusvahelise koostöö toetamise tingimused ja kord“ ning esita KÜSKile taotlus koos nõutud lisadega kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu.
Lisainfo
Küsimuste korral saab taotluse sisu osas nõu ja abi küsida ka maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantidelt, kelle kontaktid leiab SIIT.
Toetuste menetlemise infosüsteemi kasutamise juhendi leiate siit. Leheküljelt nr 22 leiate uue taotluse koostamine ja esitamine.
Infosüsteemiga seotud tehniliste probleemide puhul palun kirjutage tms@kul.ee.
Voor on avatud ja taotlusi saab esitada jooksvalt seni, kuni taotlusvooruks ettenähtud eelarve on esitatud ja heaks kiidetud taotlustega täidetud või kuni 2026. aasta lõpuni. Toetusi antakse välja taotluste laekumise järjekorras.
Korduma kippuvad küsimused
Kas sündmus peab olema avatud kõigile või võib olla suunatud kindlale sihtrühmale?
Sündmus võib olla suunatud kindlale sihtrühmale (nt valdkonna organisatsioonid või eksperdid), kuid sellel peab olema laiem mõju. See tähendab, et sündmuse tulemused – teadmised, kontaktid või järeldused – peavad olema edasi jagatavad ja kasutatavad ka väljaspool otseseid osalejaid.
Mida tähendab, et sündmus peab olema rahvusvahelise katusorganisatsiooni üritus?
See tähendab, et sündmus toimub rahvusvahelise katusorganisatsiooni tegevuse raames või selle otsusel. Taotlejal peab olema võimalik seda tõendada (nt katusorganisatsiooni otsuse või kinnitusega).
Taotluses peab olema esitatud KÜSKi toetuse kasutamise eelarve ja taotlusele peab olema lisatud sündmuse kogueelarve. Mis on nende vahe ja mis neis kindlasti olema peab?
Taotlusvormil olevas eelarves näidatakse ainult KÜSKi toetuse kasutamine. Eraldi failina lisatud kogueelarves näidatakse kogu sündmuse korraldamise eelarve – kulud kuluridade kaupa (nt osalejate majutus, toitlustus, siseriiklik transport, ruumirent, sisseostetavad teenused jm); ning tulud tuluallikate kaupa (nt osalustasud, kaasfinantseeringud, omafinantseering jm). Samuti peab olema selgelt aru saada, kuhu on plaanitud kasutada KÜSKi toetust.
Aruandega koos peab olema esitatud ühingu pangakonto väljavõte. Mida see täpsemalt sisaldama peab?
Pangakonto väljavõttel, mis esitatakse koos aruandega, peavad olema näha kõik sündmuse korraldamisega seotud kulud.
Pangakonto väljavõttel kajastuvad sündmuse kogukulud peavad võrduma sündmuse kogukuluga, mis on märgitud aruandevormil vastavasse lahtrisse. Seda seetõttu, et KÜSK saab toetada kuni 25% sündmuse kogukuludest, aruandluses peab olema sündmuse kogukulu välja toodud ja pangakonto väljavõtte alusel tõendatud. Näiteks, kui aruandes on märgitud sündmuse kogukuludeks 48 000 eurot, millest 12 000 eurot on kasutatud KÜSK toetust, siis pangakonto väljavõte peab kajastama sündmusega seotud kulusid 48 000 euro mahus (millest 12 000 euro mahus kulusid on tehtud KÜSKi toetusest).
Aruandevormil olevasse kulutabelisse lisatakse kõik KÜSKi toetusest tehtud kulud. Kuluridadele märgitakse juurde arve number ja teenusepakkuja nimi. Pangakonto väljavõttelt peavad olema need kulud leitavad.
Mida peab kaasfinantseeringute puhul arvestama?
On lubatud, et sündmuse korraldamisel kasutate mitmeid kaasfinantseeringuid. Kaasfinantseeringute puhul peab eelarvet koostades ja järgides veenduma, et te ei ole planeerinud ühe kulu katmiseks kasutada erinevaid vahendeid – kulud, mille katteks on toetust saadud teistest vahenditest, ei ole abikõlblikud. Vaata ka määrusest § 10 lõige 3 punkt 2.
Kas piisab sellest, kui välisosalejad lihtsalt osalevad, või peab neil olema aktiivne roll?
Välisosalejate osalemine peaks olema sisuline. Eelistatud on sündmused, kus rahvusvahelised partnerid panustavad aruteludesse, jagavad kogemusi või osalevad koostöö kujundamises, mitte ainult ei osale kuulajatena.
Mida tähendab mõju rahvusvahelisele koostööle praktikas?
See tähendab, et sündmuse tulemusel tekivad või arenevad rahvusvahelised koostöösuhted, ühised algatused või projektid. Oluline on näidata, mis muutub pärast sündmust võrreldes varasema olukorraga.
Kas ühepäevane sündmus võib olla toetatav?
Ei, sest toetatav sündmus peab kestma vähemalt kahel järjestikusel päeval ning sisaldama sisulist programmi mõlemal päeval.
Kas sama organisatsioon võib korraldada mitu sündmust, kui need on erinevate partneritega?
Ei. Üks taotleja saab kalendriaastas toetust ühe rahvusvahelise katusorganisatsiooni ürituse korraldamiseks. Samuti toetatakse ühe katusorganisatsiooni puhul aastas vaid ühe Eestis toimuva ürituse korraldamist.
Kas sündmuse mõju peab olema näha juba sündmuse ajal?
Mitte ainult. Oluline on ka see, milline on mõju pärast sündmust – näiteks kas tekivad uued koostööd, jätkutegevused või kasutatakse saadud teadmisi edasi.
Kuidas osalejate reisikulu saab katta?
Osalejate Eestisse saabumise ja lahkumise transpordikulud on abikõlblikud kuni 30% ulatuses toetusest.
Kas sündmus võib olla osa suuremast projektist või programmist?
Jah, kuid taotluses tuleb selgelt välja tuua konkreetne sündmus ja selle tegevused, milleks toetust taotletakse, ning nende seos toetuse eesmärgiga.
Mis on kõige levinum põhjus, miks taotlus ei saa toetust?
Nõrgaks võib jääda sündmuse mõju kirjeldus – ei ole selgelt näidatud, kuidas sündmus panustab rahvusvahelisse koostöösse, teadmussiirdesse või milline muutus selle tulemusel tekib. Samuti jääb märkamata, et taotlus on vaja esitada vähemalt 60 kalendripäeva enne sündmuse algust.
Kas käibemaks on abikõlblik kulu?
Käibemaks on abikõlblik vaid siis, kui toetuse taotleja ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi. Kui toetuse taotleja ei ole käibemaksukohuslane, sisestab ta kõik kulud koos käibemaksuga. Kui toetuse taotleja on käibemaksukohuslane, sisestab ta kõik kulud ilma käibemaksuta.
Millisel juhul on taotlusele vaja lisada volikiri?
Taotluse saab esitada isik, kellel on ametlik õigus esindada ühingut. Tavaliselt on see juhatuse liige, kelle andmed on kirjas Äriregistris, aga taotlusele on volikiri vaja lisada ka siis, kui ühingu juhatusel on jagatud esindusõigus ehk juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut ühiselt – näiteks on juhatuses kaks juhatuse liiget ning nad on esindusõiguslikud ainult koos (seda saab iga ühingu puhul kontrollida Äriregistrist jaotisest “Esindusõigused”).
Sellisel juhul on õigus taotlus esitada, kas
a) esindusõiguslikel juhatuse liikmetel koos;
b) volitatud isikul, keda on volitanud esindusõiguslikud juhatuse liikmed koos.
Kuna taotlust saab esitada üks inimene, tuleb taotlusele jagatud esindusõiguse puhul lisada volikiri, milles kõik jagatud esindusõigusega isikud (ülaloleva näite puhul siis kaks juhatuse liiget) on andnud õiguse taotluse esitanud isikule üksi taotlust esitada.
Kui ühingul ei ole jagatud esindusõiguse erisust ehk ühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, ei ole eraldi volikirja vaja.
Kui taotluse esitab keegi teine, kes ei ole juhatuse liige, vaid teeb seda esindusõigusliku isiku volitusel, peab ta saama volituse (näiteks projektijuht esitab mittetulundusühingu taotluse koos juhatuselt saadud volitusega). Kui taotluse esitajaks TMSis on keegi teine kui juhatuse liige, saab iga juhatuse liige TMSis anda volituse ning eraldi volikirja vaja ei ole.
Kuidas TMSis volitust anda leiab TMSi juhendist SIIT, leheküljelt 16.
Kas projektis võib kasutada juhatuse liikme või temaga seotud isiku teenuseid tasu eest?
Sellisel juhul tuleb järgida huvide konflikti vältimise nõudeid.
Kui tehinguid (nt ostud või teenuste tellimine) tehakse toetuse saaja juhtorgani liikme, temaga seotud isiku või nende kontrolli all oleva organisatsiooniga, tuleb lähtuda:
- mittetulundusühingute puhul mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktist 4 ning
- sihtasutuste puhul sihtasutuste seaduse § 25 lõikest 7.
See tähendab, et tehing tuleb heaks kiita vastavas korras, et vältida huvide konflikti.
Lisaks tuleb:
- taotluses selgitada, miks on tehing just selle isikuga vajalik ja põhjendatud;
- saada tehingu tegemiseks eelnev nõusolek toetuse andjalt ehk KÜSKilt.
Kui te ei leidnud vastust oma küsimusele, või kui soovite midagi täpsustada, siis võtke ühendust konkursi koordinaatoriga!
Rane Riis
koordinaator
- kodanikuühiskonna suursündmuste toetusprogrammi koordineerimine
- rahvusvahelise koostöö toetusprogrammide koordineerimine