Välisprojektide toetamine 2026. aastal
Välisprojektide toetamise ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursil 2026 on ühine eelarve 70 000 eurot.
Taotlusvoor on avatud alates 5. juunist kuni eelarvevahendite lõppemiseni või kuni 2026. aasta lõpuni.
Toetatud sündmuste ja projektidega saab tutvuda siin.
Välisprojektide toetuse eesmärk on toetada Eesti vabaühenduste osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides, soodustada teadmiste ja kogemuste vahetust ning suurendada Eesti kodanikuühiskonna nähtavust ja mõju rahvusvahelisel tasandil.
Toetusega aidatakse katta rahvusvahelise koostööprojekti omafinantseeringut või antakse kindlasummalist toetust juhul, kui projektileping on sõlmitud Eestis mitteasuva rahastajaga ning Eesti ühing osaleb projektis taotleja või partnerina.
Alloleva nimekirja saab teemadele vajutades avada ja sealt avaneb täpsem info:
Keda toetame?. Klikka lahti!
Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes:
- tegutsevad avalikes huvides;
- on taotluse esitamise ajaks olnud registris vähemalt ühe aasta;
- tegutsevad avalikult;
- ei ole eelmisel kalendriaastal saanud KÜSKi rahvusvaheliste katusorganisatsioonide ürituste toetust;
- on esitanud majandusaasta aruanded õigeaegselt;
- on täitnud nõuetekohaselt varasemad kohustused;
- kellel puuduvad maksuvõlad või need on ajatatud;
- ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.
Mida toetame?. Klikka lahti!
Toetatakse rahvusvahelistes koostööprojektides osalemist, kui:
- projektileping on sõlmitud Eestis mitteasuva rahastajaga;
- Eesti ühing osaleb projektis taotleja või partnerina;
- projekt panustab rahvusvahelise koostöö, teadmussiirde või Eesti kodanikuühiskonna rahvusvahelise nähtavuse suurenemisse.
Toetuse abil oodatakse eelkõige:
- uute rahvusvaheliste koostöösuhete tekkimist või olemasolevate tugevdamist;
- uute teadmiste ja praktikate jõudmist Eestisse;
- organisatsiooni võimekuse kasvu rahvusvaheliste projektide elluviimisel;
- Eesti kodanikuühiskonna nähtavuse suurenemist rahvusvahelises koostöös.
Siinjuures on taotlusvoorus mitteabikõlblikud kulud järgmised:
- inventari, väike- ja põhivara soetused;
- teenuseosutaja vahendusel soetatud reisiteenuste vahendustasud;
- taotleva ühingu esindaja majutuskulud välisriigis;
- kapitalirendi tüüpi lepingu alusel tekkinud kulu;
- finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud;
- viivised ja rahatrahvid;
- reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;
- ürituse korraldamise sisseostmise kulud teiselt juriidiliselt isikult;
- kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;
- muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
Toetuse suurus. Klikka lahti!
Toetuse ülemmäär projekti kohta on kuni 10 000 eurot.
Toetust saab taotleda:
- kuni 50% ulatuses taotleja omafinantseeringust;
- kindlasummalise maksega projekti puhul kuni 10% projekti toetussummast (lump sum).
Üks taotleja saab kalendriaastas toetust ühele välisprojektile.
Abikõlblikkuse periood. Klikka lahti!
Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille jooksul tehakse projekti tegevused ja tekivad kulud.
Välisprojektide puhul sõltub projekti kestus välisrahastajast. KÜSK toetab projekti omafinantseeringut ning abikõlblikkuse periood tuleneb välisrahastajaga sõlmitud projektilepingust. KÜSKi toetuse raames kaetavate kulude abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest ning kulud peavad jääma abikõlblikkuse perioodi.
Taotlemine. Klikka lahti!
Taotlus esitatakse eesti keeles ühingu seadusliku esindaja või tema volitatud isiku poolt KÜSKile taotluste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu vastaval KÜSKi Kodanikuühiskonna rahvusvahelise koostöö toetamise välisprojektide taotlusvormil.
Taotlus peab sisaldama kõiki määruses nõutud andmeid ja lisasid. Muu hulgas esitatakse taotluses:
- projekti eelarve kulude kaupa ja taotletava toetuse summa;
- esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed;
- omafinantseeringu suurus.
Välisprojektide puhul tuleb taotlusele lisada ka:
- välisrahastajale esitatud projekt koos kõigi lisadega;
- välisrahastaja ametlik taotluse rahuldamise otsus või sõlmitud toetusleping;
- vajadusel esindusõigust tõendav digitaalselt allkirjastatud volikiri.
Taotleja kinnitab taotluses ka seda, et samade tegevuste rahastamiseks ei ole saadud ega taotleta samaaegselt toetust teistest allikatest.
Hindamine. Klikka lahti!
Esmalt kontrollib KÜSK taotleja ja taotluse vastavust nõuetele. Nõuetele vastavate taotluste puhul hinnatakse sisuliselt:
- tegevuste vastavust toetuse eesmärgile ning nende panust oodatavate tulemuste saavutamisse;
- projekti mõju rahvusvahelisele koostööle ja teadmussiirdele;
- projekti panust Eesti kodanikuühiskonna rahvusvahelisse nähtavusse;
- projekti mõju uute koostöösuhete ja rahvusvahelise kontaktvõrgustiku kujunemisele;
- taotleja suutlikkust kavandatud tegevusi ellu viia.
Otsus ja lepingu sõlmimine. Klikka lahti!
Taotluse rahuldamise korral teeb KÜSKi juhatus vastava otsuse, mis kajastub TMSis. Toetuse andmiseks sõlmitakse TMS-i vahendusel toetusleping.
Kui lepingut ei ole võimalik toetuse saaja poolsetel põhjustel sõlmida 20 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse kättetoimetamisest, on KÜSKil õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
Kui taotlus ei vasta nõuetele või seda ei rahuldata, teeb KÜSK vastava otsuse, milles tuuakse välja mitterahuldamise põhjused.
Aruandlus. Klikka lahti!
Toetuse kasutamise kohta esitatakse aruanne TMS-is. Aruande esitamise tähtaeg määratakse toetuslepingus.
Aruanne (vajadusel ka vahearuanded) esitatakse kehtival KÜSKi aruandevormil, mis lisatakse TMSi. Aruandes kirjeldatakse tegevuste elluviimist ning esitatakse ülevaade tehtud kuludest.
Aruandes kajastatud kulude kohta tuleb esitada kulu- ja lisadokumendid (nt arved, tööjõukulude puhul palgalehed jms) ning kulude tasumist tõendavad dokumendid (nt maksekorraldused) või pangakonto väljavõte, mis tõendavad tegevuste elluviimist.
Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad:
- olema tõendatud dokumentidega;
- olema selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kuludest;
- olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt projekti abikõlblikkuse perioodil või kuni 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu, kuid hiljemalt aruande esitamise ajaks.
Pikemate projektide puhul tuleb esitada KÜSKile vahearuandeid vastavalt toetuslepingule. Lõpparuanne esitatakse hiljemalt viie kalendrikuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuandele lisatakse ka koopia välisrahastajale esitatud ja heakskiidetud lõpparuandest koos kõigi lisadega.
Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, annab toetuse andja üldjuhul kuni 15 kalendripäeva nende kõrvaldamiseks.
Toetuse väljamaksmine. Klikka lahti!
Toetus makstakse välja vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele:
- 90% toetusest makstakse välja pärast KÜSKi poolset taotluse rahuldamise otsust ja mõlemapoolset toetuslepingu sõlmimist;
- 10% toetusest makstakse välja pärast lõpparuande esitamist ja selle kinnitamist KÜSKi poolt.
Enne taotluse esitamist tutvu kindlasti määrusega „Kodanikuühiskonna rahvusvahelise koostöö toetamise tingimused ja kord“ ning taotlusvormi juhistega.
Lisainfo
Küsimuste korral saab taotluse sisu osas nõu ja abi küsida ka maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantidelt, kelle kontaktid leiab SIIT.
Toetuste menetlemise infosüsteemi kasutamise juhendi leiate siit. Leheküljelt nr 22 leiate uue taotluse koostamine ja esitamine.
Infosüsteemiga seotud tehniliste probleemide puhul palun kirjutage tms@kul.ee
Taotlusvoor on avatud ja taotlusi saab esitada jooksvalt, kuni taotlusvooruks ettenähtud eelarve on esitatud ja heaks kiidetud taotlustega täidetud või kuni 2026. aasta lõpuni. Toetusi antakse välja taotluste laekumise järjekorras.
Korduma kippuvad küsimused
Kas välisprojekti toetust saab taotleda ainult siis, kui projekt on juba rahastuse saanud?
Taotluse esitamise ajaks peab olema üks kahest olemas, kas leping või otsus.
Taotlusele tuleb lisada:
- välisrahastajale esitatud projekt koos kõigi lisadega ja sõlmitud toetusleping välisrahastajaga
või
- välisrahastajle esitatud projekti koos kõigi lisadega ja välisrahastaja ametlik otsus projektitaotlus rahuldada.
Kas Eesti ühing peab olema projektis juhtpartner?
Ei pea. Toetust saab taotleda ka siis, kui Eesti ühing osaleb projektis partnerina, mitte ainult taotlejana.
Mis on välisrahastaja, juhtpartner ja partner? Kes neist on selle konkursi mõttes välisrahastaja?
Välisrahastaja on fond või programm, mis rahastab rahvusvahelisi projekte. Selle konkursi raames tähendab välisrahastaja Eestis mitteasuvat üksust – st taotlusvoorude koostamine, menetlemine ja projektitaotluste hindamine toimuvad väljaspool Eestit.
Välisrahastajatel on tavaliselt oma taotlemise tingimused, eesmärgid ja taotlusvoorud. Näiteks on sellised Euroopa Komisjoni programmid, nagu Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (CERV).
Juhtpartner on organisatsioon, kes esitab välisrahastajale projektitaotluse ning vastutab projekti elluviimise eest tervikuna. Toetuse saamisel sõlmib välisrahastaja lepingu juhtpartneriga, kes vastutab ka aruandluse eest.
Partner on organisatsioon, kes osaleb projektis juhtpartneri kõrval ning viib ellu kokkulepitud tegevusi. Partneri roll ja kohustused lepitakse kokku projekti sees, sh lepingutes juhtpartneri või välisrahastajaga.
KÜSKi välisprojektide toetust saab taotleda nii juhtpartner kui ka partner.
Kas KÜSKilt toetuse taotlemiseks peab olema sõlmitud juba toetusleping välisrahastajaga?
Far far away, behind the word mountains, far from the countries Vokalia and Consonantia, there live the blind texts. Separated they live in Bookmarksgrove right at the coast of the Semantics, a large language ocean.
Mida tähendab, et välisrahastaja ei asu Eestis?
See tähendab, et projektileping on sõlmitud rahastajaga, kes ei asu Eestis. Välisprojektide toetus on mõeldud rahvusvahelistes koostööprojektides osalemiseks, mitte Eestis rahastatavate projektide omafinantseeringu katmiseks.
Kas KÜSK katab kogu omafinantseeringu?
Toetus võib olla kuni 50% taotleja omafinantseeringust või kindlasummalise maksega projekti puhul kuni 10% projekti toetussummast, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot.
Millal algab KÜSKi toetuse puhul abikõlblikkuse periood?
KÜSKi toetuse raames kaetavate kulude abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest. Samal ajal peab see olema kooskõlas välisrahastajaga sõlmitud projektilepinguga. Seda loogikat on kirjeldatud siin lehel ka eelpool.
Kas taotluses peab näitama ainult KÜSKilt küsitavat osa või kogu projekti?
Taotluses tuleb esitada eelarve kulude kaupa ja taotletava toetuse summa. Kuna tegemist on omafinantseeringu katmise või kindlasummalise toetusega, peab olema selgelt aru saada, milline osa projektist on KÜSKi toetusega seotud.
Kas üks organisatsioon võib samal aastal taotleda toetust mitmele välisprojektile?
Ei. Üks taotleja võib kalendriaastas toetust taotleda ühele välisprojektile.
Millisel juhul on taotlusele vaja lisada volikiri?
Taotluse saab esitada isik, kellel on ametlik õigus esindada ühingut. Tavaliselt on selleks juhatuse liige, kelle andmed on kantud Äriregistrisse.
Kui ühingul ei ole jagatud esindusõiguse erisust ehk ühingut võib esindada iga juhatuse liige eraldi, ei ole volikirja vaja.
Volikiri on vajalik juhul, kui ühingul on jagatud esindusõigus ehk juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut ainult ühiselt (nt juhatuses on kaks liiget, kes saavad ühingut esindada ainult koos). Seda saab kontrollida Äriregistris jaotises „Esindusõigused“.
Sellisel juhul saab taotluse esitada kas:
- esindusõiguslikud juhatuse liikmed koos või
- volitatud isik, kellele esindusõiguslikud juhatuse liikmed on ühiselt volituse andnud.
Kuna taotluse saab esitada üks inimene, tuleb jagatud esindusõiguse korral lisada taotlusele volikiri, milles kõik esindusõiguslikud juhatuse liikmed annavad taotluse esitajale õiguse esitada taotlus üksi.
Kui taotluse esitab isik, kes ei ole juhatuse liige (nt projektijuht), peab tal olema esindusõigusliku isiku volitus.
Kui taotluse esitajaks TMSis on keegi teine kui juhatuse liige, saab juhatuse liige anda volituse ka TMSis ning eraldi volikirja sel juhul vaja ei ole.
Kuidas TMSis volitust anda, leiab TMSi juhendist SIIT (lk 16).
Kas käibemaks on abikõlblik kulu?
Käibemaks on abikõlblik kulu ainult juhul, kui toetuse saajal ei ole võimalik seda käibemaksuseaduse alusel tagasi saada. Kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohuslane, esitatakse kulud koos käibemaksuga. Kui toetuse saaja on käibemaksukohuslane, esitatakse kulud ilma käibemaksuta.
Kui oleme KÜSKilt toetuse saanud ja on aeg esitada vahe- või lõpparuanne – mis tuleb lisaks KÜSKi aruandevormile esitada?
Koos KÜSKi aruandega tuleb esitada kõik aruandes kajastatud kulusid tõendavad dokumendid (nt arved, tööjõukulude puhul palgalehed jms) ning kulude tasumist tõendavad dokumendid (nt maksekorraldused, pangakontoväljavõte). Lisaks tuleb kirjeldada projekti mõju ja käiku ning saavutatud tulemusi.
Lõpparuande puhul tuleb lisaks esitada ka:
- välisrahastajale esitatud lõpparuanne koos kõigi lisadega ning
- välisrahastaja kinnitus, et aruanne on heaks kiidetud.
Kui olete projektis juhtpartner, esitate lõpparuande välisrahastajale ise ning saate ka kinnituse selle heakskiitmise kohta. Need dokumendid tuleb esitada KÜSKile.
Kui olete projektis partner, esitate oma tegevuste ja kulude kohta aruande juhtpartnerile. Juhtpartner koostab partnerite aruannete põhjal koondaruande ja esitab selle välisrahastajale. Sellisel juhul tuleb teil lõpparuande esitamiseks küsida juhtpartnerilt:
- välisrahastajale esitatud lõpparuanne ning
- välisrahastaja kinnitus selle heakskiitmise kohta.
Kas projektis võib kasutada juhatuse liikme või temaga seotud isiku teenuseid tasu eest?
Sellisel juhul tuleb järgida huvide konflikti vältimise nõudeid.
Kui tehinguid (nt ostud või teenuste tellimine) tehakse toetuse saaja juhtorgani liikme, temaga seotud isiku või nende kontrolli all oleva organisatsiooniga, tuleb lähtuda:
- mittetulundusühingute puhul mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktist 4 ning
- sihtasutuste puhul sihtasutuste seaduse § 25 lõikest 7.
See tähendab, et tehing tuleb heaks kiita vastavas korras, et vältida huvide konflikti.
Lisaks tuleb:
- taotluses selgitada, miks on tehing just selle isikuga vajalik ja põhjendatud;
- saada tehingu tegemiseks eelnev nõusolek toetuse andjalt ehk KÜSKilt.
Kui te ei leidnud vastust oma küsimusele, või kui soovite midagi täpsustada, siis võtke ühendust konkursi koordinaatoriga!
Rane Riis
koordinaator
- kodanikuühiskonna suursündmuste toetusprogrammi koordineerimine
- rahvusvahelise koostöö toetusprogrammide koordineerimine