Suursündmused 2021

• Anda teadmisi demokraatia kujunemisest Eestis ja avada kodanike rollist selles protsessis;
• Arendada kodanikuks vajalikke oskusi, et ühiskonnaelu jälgimine ja selles osalemine oleks neile kergem.
• Tõsta inimeste huvi ja tegutsemisaktiivsust kodanikühiskonna valdkonnas.

• On loodud ja tugevdatud koostöö vabaühenduste vahel selleks, et mitteformaalse keskkonna abil ning
• „võrgustamise“ kaudu toetada vabaühenduste arengut, mõju suurendamist ning mittetulundusühenduste juhtide ning liikmete motivatsiooni tõstmist lisaväärtuste loomisel.
• On antud venekeelsetele vabaühenduste esindajatele õppimis-, kogemuste vahetamis- ning osalemisvõimalusi projekti põhieesmärkide saavutamiseks ja aktiivsuse tõstmiseks, luues keskkond, kus nad leiavad võimalusi arutelude läbiviimiseks ning omavahelise dialoogi käivitamiseks.
• Organisatsioonide esindajate motivatsioon muutuste elluviimisel nii enda sihtrühma jaoks kui ka enda organisatsioonis on suurenenud.
• Sündmuses osalenud vabaühenduste esindajate organisatsioonide analüüsimine ning arenguvajaduste väljaselgitamiseks on teadmised kasvanud.

Taotleja põhikirjaline eesmärk on edendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Olulisim ühiskondlik probleem, mida lahendame, on arutelukultuuri polariseerumine ja radikaliseerumine: eriti avalikus arutelus väljenduvad kultuurilised ja väärtuselised konfliktid, mille alged on ühiskonnagruppide sotsiaalmajanduslikes väga erinevates kogemustes/eluoludes ning laiemalt üldise muutuste tempo ja tuleviku osas ebakindluse tunde märgatava kasvuga (nii indiviidide, organisatsioonide, institutsioonide kui ka riikide tasandil).

Problemaatikat on kõige paremini käsitletud 2015. aasta inimarengu aruandes “Lõksudest välja?” ja uuringu Mina.Maailm.Meedia viimases aruandes “Eesti ühiskond kiirenevas ajas”. Nendes ühiskonnaülestes (ja isegi globaalsetes) katsumustes ei ole erinevad ühiskonnagrupid piisavalt kiiresti kohanenud – seetõttu keskendume erinevate sihtgruppide ja nende omavahelise koostöö ning suhtlemise võimestamisele. Tarbimiskultuur ja heaolu kasv on viinud kodanikud mugavasse tarbija rolli, ning Arvamusfestivali üks eesmärke on inimestes äratada aktiivse, julge, osaleva kodaniku hoiakud ja tegutsemine.

Vabaühendused kui ühiskonnas vast tugevaimad missiooni ja väärtuste nimel töötavad osalised on potentsiaaliga tasakaalustada/pehmendada väärtuskonflikte, aidata ühendada polariseerunud osapooli – see eeldab aga spetsiifiliste oskuste arendamist, et muuhulgas taastada erinevate gruppide vaheliste arutelude tasakaalustav, ühendav, edasiviiv ja lahendustele suunav kvaliteet.

Kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs (2018) näitab pigem koostöö vähenemist vabaühenduste endigi vahel, mis vajab samuti tegelemist. Ka pole oluliselt paranenud vabaühenduste ja kodanike osalemine otsustes. Suursündmuse üks olulisi lähtepunkte ongi seega Arvamusfestivali põhitähelepanu osutamine just arutelude korraldajatele ja juhtidele: töötame sihtgrupiga, kel on tugevaim potentsiaal, eriti omavahelises koostöös, polariseerunud ja radikaliseerunud arutelukultuuri pehmendada; edendada kodanikuharidust ja kodanike osalust.

2012. aastal esimest Arvamusfestivali ette valmistades arvasime, et Eestis on suur probleem inimeste osaluse, arutelukultuuri ja kodanikuharidusega. Alles 2015. aastast kuni tänaseni oleme hakanud nii Eestis kui globaalselt (rändekriis, kooseluseadus, Trump, Brexit, parempopulismi võidukäik ja üldine kodanikuruumi ning demokraatia kahanemine) selle probleemipuntra tegelikku ulatust nägema ja tema halvemaid stsenaariume ette kujutama.

Arvamusfestival panustab seega tugevamasse osalusdemokraatlikku kultuuri ja suuremasse kodanikuteadlikkusse, kaasates sadu vabaühendusi, kümneid tuhandeid inimesi ja sadu noori teadmistepõhisesse ja kultuursesse avalikku arutellu, kujundades üheskoos kaasavalt ja uuenduslikult poliitikat ning võimestades vabaühendusi ja nendevahelist koostööd.

Noortefooruumi ja noore vabatahtliku tegevuspäeva ühe tähtsa eesmärgiks on toetada eesti keelt mittekõnelevate noortelanikonna ühiskondliku aktiivsust ja vabatahtliku tegevust ning suurendada noorte teadmisi ja oskuseid, et mõjutada neid tegutsema hoolivana, kaasava kodanikuna. Noortefoorumiga võimestame noori kaasa rääkima kohaliku tasandi otsustusprotsessides ning julgustame neid osalema vabaühenduste elus ja demokraatlikes otsustusprotsesside (läbi osalus 2021 KOV valimistel).

Noortefoorum ja noore vabatahtliku tegevuspäeva eesmärgiks on toetada eesti keelt mittekõnelevate noortelanikonna ühiskondliku aktiivsust ja vabatahtliku tegevust ning suurendada noorte teadmisi ja oskuseid ning julgustada noori koostöös vabaühendustega/riigiasutustega oma ideid täiustama ja ellu viima seistes oma huvide eest oma kodukohas.

Suursündmus on mõeldud 16+ aastastele tegusatele ja aktiivsetele noortele ja vabaühenduste esindajatele, kes soovivad panustada Eesti ühiskonna edendamise ning kes ihkavad oma häid mõtted teoks teha. Noored, vabaühendust, riigiasutused ja eksperdid kaasatakse põhiliselt 4 suurtest piirkondadest Virumaa, Tartumaa ja Harjumaa ning Pärnumaa aga muidugi kutsutatakse esindajad kõikidest teistest Eesti piirkondadest, et tagada vabakonna tsirkilatsiooni ning toetada piirkonda ja valdkonnaüleseid tuleviku algatusi.

Anton Pilitsin
anton@peacechild-estonia.org
info@peacechild-estonia.org

Teeme Ära talgupäeva eesmärk on panustada Eesti kodanikuühiskonna arengusse, kasvatades eestimaalaste ettevõtlikkust, tugevdades kohalikke kogukondi ja toetades nende aktiivsuse suurenemist ning kogukonnaliidrite kujunemist. Üle-eestilise talgupäeva iga-aastane korraldamine sarnase mahu ja nähtavusega aitab ühiskonnas hoida ning kasvatada sotsiaalset kapitali, samuti suurendada ühiskonna sidusust ja turvatunnet, pakkudes ühtlasi kasvulava uutele aktiivsetele kodanikele.

Talgupäeva põhiformaat ei muutu – vajalike tööde-tegemiste eestvedajaks ja korraldajaks on iga kohalik kogukond või ettevõtlik inimene ise. Talgupäev on oodatud, tuttav ja turvaline. Kavas on jätkata väärtuspõhise kommunikatsiooniga, mille keskmes on eluliste väärtuste esiletoomine. Eesmärk on rõhutada tegemiste sügavamat sisu ja tähendust. Selleks saavad talgupäeva kommunikatsioonis sõna tavalised inimesed, kes jagavad eelmistel talgupäevadel erinevates Eestimaa paikades saadud kogemusi ja kutsuvad eestimaalasi kaasa lööma.

Talgupäeva püsiv vorm ja järjepidevus on muutnud selle paljudele nii üleriiklikul kui ka kohalikul tasandil olulistele ettevõtmistele sobivaks väljundiks ja toonud igal aastal kaasa uusi koostööalgatusi ning fookusteemasid, mida talgujuhtidele välja pakume. Fookusteemad lisavad kogu sündmusele uudisväärtust ning pakuvad soovijatele võimalusi uuteks talgutöödeks.

Saabuv 2021. aasta on eripärane – kui lähikuudel olud sündmuste korraldamist arusaadavalt ei soosi, siis suure tõenäosusega on kevade saabudes värskes õhus ürituste korraldamine taas kohane ja turvaliselt võimalik. Näeme selles ühelt poolt head võimalust – olla üle pika aja esimene (või üks esimesi) suursündmus, oodatud võimalus kogukondades üle Eesti koos olemise ja ühise tegutsemise rõõmu tunda. Teiselt poolt aga ka suur vastutus – olud pole kindlasti päris endised, suurt tähelepanu tuleb pöörata ohutusele ning kõigile osalejatele kindlustunde andmisele. Meil on üle Eesti 2000 korraldajat (ehk talgujuhti), keda peame toetama ja aitama nõu ja jõuga, kuidas muutunud oludega kohaneda ja riskid maandada.

• Tõsta vene keelse elanikkonna ja vene keelt suhtluskeelena kasutavate organisatsioonide motivatsiooni
• Edendada Põhja-Eestis teadlikkust venekeelse elanikkonna ja venekeelse suhtluskeelega organisatsioonide kaasatusega seotud probleemidest.
• Edendada koostööd Põhja-Eestis tegutsevate eestikeelse suhtluskeelega ja venekeelse suhtluskeelega organisatsioonide vahel.
• Taas käivitada vene keelt suhtluskeelena kasutavate mittetulundusühenduste Kodanikuühiskonna võrgustik, mis toetaks vene keelt suhtluskeelena töötava vabaühenduse ning kodanikuühiskonna arengut ja mittetulundusühenduste omavahelist koostööd.
• Esitada oma ettepanekuid Sisseministeeriumile, IVOLile, IVEKile ja KOVide juhtkonnale (sh. ka Ida-Viru Maakonna Arengukava kodanikuühiskonna alast täiendavad ideed/algaatusi) kuidas paremeni kaasata ja pidada koostööd vene keelt suhtluskeelena kasutavate organisatsiooniga, vastavalt sihtgrupi vajadustele.

• Venekeelse suhtluskeelega mittetulundusühendused ja sihtasutused Põhja-Eestist 2/3 osalejatest
• Põhja-Eestis tegutsevad eestikeelse suhtluskeelega ühendused ja sihtasutused 1/3 osalejatest. Nende kaasamise eesmärgiks edendada koostööd eesti- ja venekeelse suhtluskeelega organisatsioonide vahel.
• Eestikeelsed organisatsioonid Üle-Eestis, kellel on soov arendada koostööd venekeelse vabaühendustega ja aidata ühiskoostöö arengule.