Naiste- ja lastevastase vägivalla vastu võitlemine ja vägivalla ennetamine (CERV-2025-DAPHNE)

Taotlusvooru eesmärgid:

• Naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla ja perevägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine kõikidel tasanditel kooskõlas Istanbuli konventsiooniga;
• Laste, noorte ja muude riskirühmade, näiteks LGBTQI inimeste (Mõttekoda Praxsis, 2024) ja puuetega inimeste vastu suunatud igasuguse vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine;
• Mõlemas eelnevas punktis osutatud vägivallavormide otseste ja kaudsete ohvrite toetamine ja kaitsmine.

Vooru temaatikaid toetavad EL poliitikadokumendid ja algatused:

Lisaks täpploetelus viidatud algatustele ja dokumentidele, soovitame lugeda taotlusvooru dokumendis (inglise keeles “CALL DOCUMENT” rubriiki pealkirjaga “Background”, kus leheküljel 5 kuni 7 on kirjeldatud vooru vajalikkust ja on viidatud erinevatele uuringutele ja alusdokumentidele, millele vooru prioriteetide kujundamisel on tuginetud. Allpool loetletud dokumendid on need, millele peaksid tuginema ka vooru esitatavad projektitaotlused.

• Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020 – 2025 (eesti keeles)
• ELi lapse õiguste strateegia ja Euroopa lastegarantii (eesti keeles) Loe täpsemalt, et mida tähendab lastegarantii (Lastekaitse Liit, 2022)
• Euroopa Komisjoni soovitus (23.4.2024) ühendatud lastekaitsesüsteemide arendamise ja tugevdamise kohta lapse parimates huvides (eesti keeles)
• Euroopa Komisjoni teatis “Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (2020–2025)” (eesti keeles)
• Istanbuli konventsioon (eesti keeles) ja konventsiooni taustateadmine (inglise keeles)
• EL direktiiv (2024/1385), mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist (eesti keeles)
• EL direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (eesti keeles)
• EK algatus (ei ole veel vastu võetud dokumenti) naiste ja tütarlaste vastu suunatud kahjulike tavade ennetamine (algatuse veeb eesti keeles, saab lugeda vaid laekunud tagasisidet hetkel)
• Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (eesti keeles)
• Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist (eesti keeles)
• Euroopa Liidu dokumendid, mis puudutavad soopõhise vägivalla vastu võitlemist (inglise keeles)
• Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (2020–2025) (eesti keeles)
• LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 (eesti keeles) *
• Euroopa Liidu rassismivastane tegevuskava 2020–2025 (eesti keeles)
  • KÜSKi CERV kontaktpunkti koordinaatorid soovitavad! Tutvu lisaks Eriraport: Rassiline diskrimineerimine Eestis (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse voliniku kantselei, 2024)
• Romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik (eesti keeles)
• Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus (2024/1689), millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (eesti keeles)
• Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus (2022/2065), mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja digiteenuseid (eesti keeles)
  • Digiteenuste määrusega seotud taustainfo (eesti keeles)

Lisaks soovitatakse lugeda teaduspõhist kirjandust, mis selgitab kuidas käitumisteadlased soovitavad muutusi saavutada, vaata täpsemalt siit (ingliskeelne EK raport, 2017). Samuti on CALL dokumendis lk 24 kuni 26 viidatud poliitikadokumentide taustalugemist).

Toetuse teemad, eelarved ja tegevused

Vooru teemad on jaotatud neljaks osaks ja korraga saab ühe projekti tegevused eesmärgistada ja sihitada vaid ühele teemale. Meetme kogueelarve on 23 miljonit eurot ja see on jagatud prioriteetide vahel, millele rakenduvad ka erinevad abikõlblikkuse tingimused. Need tingimused on lihtsustamiseks toodud tabelkujul:

Prioriteet	Eelarve projekti kohta	Kestus	Toetuse jaotamine vaba-ühendustele	Projekti ulatus	Avaliku asutuse kaasamine	Üksik taotleja / konsortsium (ehk ühisprojekt)
Prioriteet 1	minimaalselt 1mln eurot ja maksimaalselt 3mln eurot	24 kuni 36 kuud	NÕUTAV	riiklik / rahvusvaheline	Tugevalt soovituslik	Lubatud nii üksiktaotleja kui konsortsium
Prioriteet 2	min eelarve 100tuh eurot	12 kuni 24 kuud	ei kohaldu	riiklik / rahvusvaheline	Tugevalt soovituslik	ainult konsortsium (ehk ühisprojekt)
Prioriteet 3	min eelarve 100tuh eurot	12 kuni 24 kuud	ei kohaldu	riiklik / rahvusvaheline	Tugevalt soovituslik	ainult konsortsium (ehk ühisprojekt)
Prioriteet 4	min eelarve 100tuh eurot	12 kuni 24 kuud	ei kohaldu	riiklik / rahvusvaheline	NÕUTAV	ainult konsortsium (ehk ühisprojekt)

Prioriteedid on:

Prioriteet 1 – Suuremõõtmelised ja pikaajalised tegevused soopõhise vägivalla vastu võitlemiseks (prioriteet on mõeldud organisatsioonidele, kes on suutelised rahastust vahendama)

Selle prioriteedi eesmärk on toetada laiaulatuslikke ja terviklikke algatusi soopõhise vägivalla vastu võitlemiseks ning struktuursete ja pikaajaliste muutuste saavutamiseks. tegevused peavad otseselt mõjutama soolise võrdõiguslikkuse strateegia eesmärke.

Tegevuste loetelu, mida selle prioriteedi all toetada (täpsemad selgitused selles voorus osalemiseks on toodud CALL DOCUMENT lk 15 kuni 20)

• Koduvägivalla ja seksuaalvägivalla ohvreid, pakkudes neile meditsiinilist ja psühholoogilist abi, turvakodude kättesaadavust ning õigussüsteemi tuge.
• Soopõhist kübervägivalda, sealhulgas küberahistamist, jälitamist, vihakõnet, mittekonsensuslikku intiimsete materjalide jagamist, väljapressimist („sextortion“ inglise keeles ja seksuaalsantaaž eesti keeles) ja lastega seotud küberkuritegusid.
• Kahjulikke tavasid, nagu naiste suguelundite moonutamine, sundabielud, sunnitud abordid ja steriliseerimine, aumõrvad ning LGBTIQ-inimeste vastased sunnipraktikad.

Projektide eesmärk on tugevdada kohalikke kodanikuühendusi, parandada nende poliitilist ja ühiskondlikku mõju ning soodustada koostööd riiklike ja kohalike omavalitsustega. Taotlejad peavad tagama pikaajalise jätkusuutlikkuse ning tõhusa seire- ja hindamissüsteemi.

Projektidesse on soovitatav kaasata avaliku sektori asutusi, et tagada tulemuste pikaajaline mõju. Enamik vahendeid (60–70%) peaks minema vabaühendustele edasi jagamiseks, samas kui halduskulud peavad olema mõistlikud ja piiratud.

Eelarve: 10 000 000 eurot

Prioriteet 2: Sihipärased meetmed soopõhise ja perevägivalla ohvrite kaitseks ja toetuseks

See prioriteet keskendub mehhanismide loomisele soopõhise vägivalla ohvrite kaitseks ja toetuseks, sealhulgas:

• Ühtsete tugikeskuste loomine (kohapeal ja/või veebis), et pakkuda mitmekesist tuge ühes kohas, sh mudelid nagu nt Lastemajade süsteem (Eestis on süsteem juurutatud ja võrgustiku partner on Sotsiaalkindlustusamet). Erilist tähelepanu tuleb projektidel pöörata haavatavatele rühmadele (migrandid, LGBTIQ, etnilised vähemused, puuetega isikud, maal elavad naised jne).
• Vägistamisohvrite kriisikeskuste ja seksuaalvägivalla tugikeskuste loomine vastavalt EK direktiivi (2024/1385) artiklile 26 (spetsialiseeritud abi seksuaalvägivalla ohvritele).
• Kiire kaitse ja toetuse tagamine seksuaal- ja perevägivalla ohvritele, et ennetada femitsiide ning toetada uurimist ja süüdimõistmist. Selleks on soovituslik teha tegevusi nagu:
  • Koolitused ja uuenduslikud uurimisvahendid ametiasutustele, et kiirelt tuvastada ja reageerida vägivallajuhtumitele.
  • Riskihindamise tööriistad, et ohvri esimese kontakti järel viivitamatult kehtestada kaitsemeetmed.
  • Juhiste väljatöötamine, et tuvastada ohvrite täiendavad kaitse- ja toetusvajadused.

Eelarve: 4 miljonit eurot

Prioriteet 3 – Sihipärased meetmed soolise vägivalla, sealhulgas kübervägivalla ennetamiseks

Selle prioriteedi raames ennetatakse soolist vägivalda järgmiselt:

• Vägistamise ennetamine ja nõusoleku keskse rolli edendamine: Töötatakse välja meetmed vägistamise ennetamiseks ja seksuaalsuhetes nõusoleku olulisuse rõhutamiseks vastavalt naistevastase vägivalla ja perevägivalla direktiivi (2024/1385) artiklile 35 (erimeetmed vägistamise ennetamiseks ning nõusoleku keskse rolli edendamiseks seksuaalsuhetes). Eriti julgustatakse meeste ja poiste kaasamist teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse ja programmidesse.
• Kübervägivalla ennetamine: Tugevdatakse internetikasutajate digipädevusi (lähtudes direktiivi (2024/1385) artiklist 34 (8) – Ennetusmeetmed peavad olema suunatud konkreetselt artiklites 5–8 osutatud küberkuritegude vastu. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et nende ennetusmeetmete hulka kuulub digikirjaoskuse arendamine, sealhulgas kriitikavõime digimaailma suhtes ja kriitiline mõtlemine, mis võimaldaks kasutajatel kübervägivalda ära tunda ja sellele reageerida, otsida abi ja sellise vägivalla toimepanemist ära hoida.) ning edendatakse läbi positiivsete näidete soolise võrdõiguslikkuse ja naiste rolli kohta avalikus otsustusprotsessis, sealhulgas poliitikas ja ajakirjanduses, kus nad on eriti ohustatud. Samuti keskendutakse kübervägivalla, sealhulgas küberpartnerivägivalla ennetamisele, andes õigusi ja võimalusi vabaühendustele ja teistele asjakohastele osapooltele, sealhulgas usaldusväärsetele teavitajatele veebiplatvormidel. Toetatakse tööriistade arendamist kahjuliku soolise vägivalla sisuga veebimaterjali teatamiseks, märgistamiseks ja/või eemaldamiseks. Julgustatakse koostööprojekte riiklike veebiturvalisusega tegelevate asutustega, vabaühendustega, IT-platvormidega, riigiasutustega, võrdõigusorganite ja kriminaalõigussüsteemide vahel.
• Vägivallatsejatele suunatud programmid korduva kuritegevuse ennetamiseks: Keskendutakse ohvri heaolule, kahjulike stereotüüpide vähendamisele, rahumeelsele konfliktide lahendamisele suhetes ja toksilise maskuliinsuse käsitlemisele direktiivi (2024/1385) artiklist 37, mis räägib sekkumisprogrammidest, mis on suunatud vägivalla toimepanijale.
• Stereotüüpsete kujutiste vastu võitlemine ja seksuaalse ahistamise ennetamine meedias: Eesmärk on vähendada naiste ja meeste stereotüüpseid kujutisi vastavalt direktiivi (2024/1385) artiklile 36(8) – meediakoolituste korraldamine ning ennetada seksuaalset ahistamist filmi- ja audiovisuaaltööstuses.

Projektide puhul julgustatakse kasutama uuenduslikke tööriistu, meetodeid ja rakendusi, et saavutada sihipärasemaid ja jätkusuutlikumaid tulemusi. Samuti soodustatakse eesmärgipäraste võrgustike tekkimist ja nende koostööd, et jõuda sihtrühmadeni ja koos nendega välja töötada parimad lahendused.

Eelarve: 4 000 000 eurot

Prioriteet 4 – Sihipärased meetmed ühtlustatud lastekaitse süsteemide rakendamiseks (avaliku asutuse kaasamine kohustuslik)

Lapsed võivad kogeda erinevaid vägivallavorme – füüsilist või vaimset vägivalda, hooletusse jätmist, väärkohtlemist või ärakasutamist, sealhulgas seksuaalset väärkohtlemist nii füüsilises maailmas kui ka veebis või virtuaalkeskkondades. Vägivald mõjutab tugevalt laste füüsilist, psühholoogilist ja emotsionaalset arengut, nende võimet koolis käia, sotsiaalselt suhelda ja areneda. See võib viia vaimse tervise probleemideni, krooniliste haiguste, enesevigastamise kalduvuste ja isegi suitsiidini. Eriti haavatavad on keerulises olukorras lapsed.

Ühtlustatud lastekaitse süsteemid on võtmetähtsusega vägivalla ennetamisel ja laste kaitsmisel. See tähendab terviklikku lähenemist, mis ühendab ennetuse, varajase hoiatuse, juhtumite teatamise, valdkondadeülese toe ja järelevalve. Süsteem keskendub lapse huvidele ja tagab, et kõik asjakohased ametiasutused ja teenused teevad koostööd, et last kaitsta ja toetada.

EL-i soovitus ja strateegia:
2024. aasta aprillis võttis EL vastu soovituse, et arendada ja tugevdada integreeritud lastekaitse süsteeme lapse parimates huvides osana EL-i lapse õiguste strateegiast. Soovitus rõhutab vajadust koordineeritud ja tõhusate lastekaitse poliitikate järele kogu EL-is, pakkudes ühtset lapsekeskset raamistikku riiklike kaitseplaanide loomiseks.

Prioriteedi üldeesmärk on aidata kaasa süsteemsete muudatuste tegemisele vägivalla ennetamises, laste kaitsmises ja toetamises integreeritud laste kaitsesüsteemide kaudu. See hõlmab valdkondadevahelist koostööd piiriüleselt ja kohalikul tasandil ametiasutuste, hariduse, õiguskaitse, psühhosotsiaalse toe, tervishoiu (sealhulgas vaimse tervise), hooldusspetsialistide, õpetajate, digivaldkonna, spordi, meedia ja kultuuri vahel. Oluline on kaasata peresid ja lapsi, lähtudes nende vajadustest.

Peamised tegevused hõlmavad:

• Vägivalla ennetamine: Teadlikkuse tõstmine (sh laste õiguste kohta), koolitused, sertifitseerimine ja standardid lastega kokku puutuvatele spetsialistidele, keskendudes eriti haavatavatele lastele.
• Varajane tuvastamine ja teatamine: Vägivalla varajaste märkide äratundmine ja juhtumite raporteerimine, lapsesõbralike suunamiste tugevdamine (nt õiguskaitse, kohtusüsteem, tugi- ja sotsiaalteenused).
• Valdkondadeülene tugi: Integreeritud reageerimine, mis hõlmab meditsiinilist, psühhosotsiaalset, juriidilist ja hariduslikku tuge ning tihedat koostööd kõigi tasandite ametiasutuste ja osapoolte vahel.
• Vastutuse mehhanismide loomine: Näitajate põhjal aruandluse ja enesehindamise süsteemide arendamine, samuti andmete kogumine laste vastu suunatud vägivalla kohta.

Eriti keskendutakse järgmistele vägivallavormidele:

1. Ahistamine ja (seksuaalne) vägivald: Eelkõige hariduskeskkonnas, vaba aja tegevustes, kogukondlikes või kodustes tingimustes, kus lapsed võivad olla eriti haavatavad.
2. Kiusamine ja küberkiusamine: Eelkõige koolis või vaba aja tegevustes, sh erivajadustega lapsed, hooldusperekondades olevad lapsed, puuetega lapsed (sh vaimupuudega), roma lapsed, rändetaustaga lapsed või lapsed, keda kiusatakse usulise kuuluvuse, veendumuste, soo või seksuaalse sättumuse tõttu.

Projektides tuleb tagada, et lapsed saaksid osaleda turvalisel ja kaasaval viisil projekti erinevates etappides, sh rakendamisel ja seireprotsessis. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastekaitse meetmetele, kuna teema on tundlik nii teadlikkuse tõstmise tegevustes kui ka kokkupuutes vägivalla ohvrite, tunnistajate või toimepanijatega.

Eelarve: 5 000 000 eurot

Soolise võrdõiguslikkuse toetamine

Tegevuste kujundamisel tuleb arvestada soolise võrdõiguslikkuse aspektiga, mis tähendab seda, et projekti planeerimisel tuleb läbi mõelda naiste ja meeste võrdne ligipääsetavus (projekti juhtimine ja administreerimine).

Soolise aspekti lisamine kõigisse projekti faasidesse (analüüs, tegevused, projekti tulemused) tagab projekti positiivse rahastamisotsuse suuremal määral.

Soolõimest eesti keeles ja kuidas oma projektis minianalüüsi teha, saad täpsemalt lugeda siit.

Laste kaasamine tegevustesse

Lastega seotud projketidesse julgustatakse kaasama lapsi juba projekti planeerimise faasis. Kuidas seda täpselt teha ja milliseid vorme peab selleks täitma saad lugeda siit.

Meetme ajaline kava (indikatiivne)

Taotlusvooru avamine	18. veebruar 2025
Taotluse esitamise tähtaeg	7. mai 2025, kell 17.00 Brüsseli aja järgi (CET) 18.00 Eesti aja järgi
Taotluste hindamine	mai 2025 – oktoober 2025
Tulemuste avalikustamine	november 2025
Toetuse andmise lepingute allkirjastamine	jaanuar 202 kuni veebruar 2026

Partnerlus selles meetme prioriteetides 2 kuni 4 on kohustuslik

Organisatsioonid, kes selles meetmes omale partnerit otsivad või ise oma ekspertiisi pakuvad on avalikud portaalis Funding and Tenders siin. NB! Partnerlus riigi või kohaliku omavalitsusega prioriteedis 4 on kohustuslik, teiste prioriteetide puhul soovituslik.

Abikõlblikkus (täpsemad tingimused on toodud ülal abikõlblikkuse tabelis)

Toetuse saajad on juriidilised isikud (avalik- või eraõiguslikud asutused), kellest täpsemalt

peataotleja (konsortsiumi juht) peab olema mitte kasumit taotlev juriidiline isik (ei ole rohkem täpsustatud)

kaastaotleja (konsortsiumi partner) võib olla avalik- või eraõiguslik asutus või ka rahvusvaheline organisatsioon. Prioriteet 4 puhul peab olema kaastaotleja riik või kohalik omavalitsus.

Toetuse saaja peab asuma mõnes EL riigis või riigis, mis on CERV programmiga liitunud. Vaata infot selle kohta siit.

Taotlus peab hõlmama prioriteetides 2 kuni 4 vähemalt kahte taotlejat (peataotleja ja kaastaotleja) vähemalt kahest abikõlblikust riigist (EL riik või CERV programmiga liitunud riigid). Prioriteet nr 1 puhul saab taotluse esitada organisatsioon ka üksikult.

Nii peataotlejal kui ka kaastaotlejal peavad olema PIC koodid ja nad peavad olema registreeritud partnerite registris. Kuidas PIV koodi taotleda vaata siit.

Toetuse rahastamine

Toetus eraldatakse LUMP-SUM 2 (kindlasummaline makse 2) meetodil, mis tähendab, et taotleja ise otsustab kindlasummalise makse suuruse. Igale summale peab järgnema mingi tulemus. Täpne toetuse summa lepitakse kokku toetuse andmise lepingu sõlmimisel.

Toetuse maht on indikatiivselt 90% kogu tegevuse eelarvest (täpsemalt lepitakse kokku EK-ga toetuse andmise lepingu läbirääkimistel).

Projekti eelarved ja tegevuste kestused on toodud abilõlblikkuse tabelis

Lisainfo taotlemise kohta on kättesaadav ingliskeelsena EK taotluskeskkonnas siit.

Taotlusvooru dokument (inglise keeles) on alla laetav siit.

Taotlusvooru eestikeelne infopäev toimub veebikeskkonnas (ZOOM platvorm) 12. märtsil 2025 kell 13.00 kuni 14.30 (Eesti aja järgi). Registreeri end siin. Korraldaja SA KÜSK. Ettekanded ja esinejad avalikustame peagi.

Hoia end värske infoga kursis ja liitu CERV programmi Eesti Facebooki lehega siin.

Lisainfot jagavad:

* Mõlemad lühendid LGBTQI ja LGBTIQ on õiged, kuid Euroopa Komisjon ja enamik EL-i institutsioone kasutavad ametlikult LGBTIQ (lesbid, geid, biseksuaalid, transsoolised, intersoolised ja queer-inimesed). Praxis kasutab oma materjalides oma lühendis teistsugust järjestust, mistõttu on akronüüm oma nimekujult pisut erinev (LGBTQI).