Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvoor elanikkonnakaitse võimekuse ja kriisivalmiduse arendamiseks
Taotlusvoor suletud
Innovatsioonifond toetab kogukondade ja kohalike omavalitsuste omavahelist koostööd kogukonnakeskse valitsemisviisi kaudu ning pakub seeläbi võimaluse ühiselt tõsta elanikkonnakaitse võimekust kogukonnas.
Julgeolekuolukorrast tingituna on 2023. aaastal innovatsioonifondi fookuses just elanikkonnakaitse.
Taotlusi saab esitada ajavahemikul 22. augustist kuni 30. novembrini 2023.
Taotlusvooru eesmärk on:
- kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamine kohalikus omavalitsuses;
- elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine ja kohalikke olusid ning võimalusi arvestades nende lahendamine.
Innovatsioonifondist saab 2023. a. toetust taotleda:
- kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks (nt arutelud, ümarlauad, kriisirollide kaardistamine ja loomine, kriisivalmiduse liidrite määramine jne) kui need ei ole veel teada ja/või kokku lepitud kogukondlikult ja/või
kui kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajadused on välja selgitatud, siis
- konkreetsete elanikkonnakaitse vajaduste rahastamiseks (nt teenuste tellimine, inventari soetamine, elektri varustuskindluse tagamine, kriisivarude kaardistamine, soetamine ja täiendamine, kriisiplaani koostamine, varjumiskohad ja -kindlus jne).
Projekti elluviimise periood on alates kodanikuühiskonna innovatsioonifondi üldtingimuste kehtestamisest 26. juunil 2023. a kuni 31. augustini 2024. a.
Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, mis tegutseb põhikirja järgi avalikes huvides või seltsing, mis tegutseb kirjaliku seltsingulepingu järgi avalikes huvides.
Omafinantseeringu nõuet ei ole.
Taotlusi saab esitada 22. augustist kuni 30. novembrini 2023 Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login ning taotlusega koos tuleb esitada:
- kohaliku omavalitsuse vormikohane kinnituskiri (vorm kättesaadav siit);
- vajadusel taotleja esindusõigust tõendav volikiri;
- kirjalik seltsinguleping, kui taotlejaks on seltsing.
Elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamisse ja toetuse taotlemise koostamisse peab olema kaasatud Päästeameti esindaja, kellel on erialane pädevus hindamaks kavandatavate tegevuste seotust, mõju ja oodatavat tulemust elanikkonnakaitsele kohalikul tasandil.
Nimekiri Päästeameti esindajatest leitav siit.
Taotlusvooru eelarve 2023. aastal on 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta on ette nähtud maksimaalne toetussumma, mille piires selle omavalitsuse territooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha taotleda saavad. Ühe kohaliku omavalitsuse territooriumilt võivad taotluse esitada ka mitu taotlejat, kuid see peab olema kohaliku omavalitsusega läbi arutatud ja omavalitsuse kinnituskirjas märgitud. Maksimaalne toetussumma kohaliku omavalitsuse kohta on arvutatud baaseelarve komponendi, sisemajanduse koguprodukti (SKP) elaniku kohta ning rahvastikuregistris elanike arvu osakaalu vastavas kohalikus omavalitsuses põhjal, vastavalt toetuse jaotusvõtmele.
Kui toetuse saaja on seltsing, peab KÜSK toetuse summast enne selle kandmist seltsingu liikme pangakontole kinni tulumaksu ja tasub selle toetuse saaja eest Maksu-ja Tolliametile vastavalt kehtivale tulumaksumäärale. Toetuselt makstav tulumaks seotakse taotluses märgitud arvelduskonto eraisikust omanikuga. Välja makstud toetus koos tulumaksuga kajastub toetuse väljamaksmisele järgneval aastal toetust saanud isiku tuludeklaratsioonis.
Taotlusvooru tingimused
Infotund
KÜSKi infotund toimus 25. augustil kell 14.00 keskkonnas Zoom.
Infopäeva esitlus on kättesaadav siit.
Infotunni salvestus on järelvaadatav Youtube´ist.
22. mail korraldas Siseministeerium innovatsioonifondi taotlusvooru tutvustava info- ja veebiseminari.
Siseministeeriumi infotunni videosalvestuse ja ettekanded leiate Siseministeeriumi kodulehelt.
Korduma kippuvad küsimused
Kas võib taotleda, kui MTÜ on asutatud juulis 2023?
Jah, võib. Kui KÜSK on teiste taotlusvoorude puhul enamasti nõudnud, et MTÜ peab olema äriregistris registreeritud vähemalt 1 aasta enne taotluse esitamist, siis antud taotlusvoorus sellist nõuet ei ole.
Kas peab KOV juht allkirjastama kinnituskirja või võib volitada ka mõnda ametnikku?
Kinnituskirja vormis on märgitud allkirjastajaks kohaliku omavalitsuse juht. Oleneb, kuidas kohalikus omavalituses dokumendite allkirjastamine korraldatud on. Kui dokumendi allkirjastamiseks on antud volitus kellegile teisele, siis võib volituse alusel allkirjastada ka see isik.
Kas ja mitu hinnapakkumist üle 5000-euroste ostude ja investeeringute korral on kohustuslik toetuse küsimisel esitada eelarve koostamiseks?
Pole nõutud kindlat arvu hinnapakkumisi. Siin võiks lähtuda, mis on mõistlik selleks, et saada ülevaadet teenuse/toote hinnast. Oluline on viidata saadud pakkumistele, millest saab järeldada, et teil on ülevaade hindadest olemas ja miks antud pakkumise valisite.
Kas nii sobib, et elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks toetust ei küsita ja seda tehakse omavahenditega, aga toetus esitatakse nt inventari soetamiseks, elektri varustuskindluse tagamiseks jne.
Jah, sobib. Taotlusvormis palume kirjeldada, kuidas ja kellega koos olete need vajadused välja selgitanud.
Mida peetakse silmas, et “keelatud on teenida otsest tulu”? Kas töötasu on otsene tulu?
Näiteks, kui teete investeeringuid või soetate vahendeid, siis need peavad olema avalikuks kasutamiseks kättesaadavad, mitte, et kasutate neid ainult tulu teenimiseks.
Töötasu on abikõlblik kulu.
Vajaduste väljaselgitamine ongi töö ja aeg. Kui suur % taotletud summast saab olla töötasu?
Kui kulu on põhjendatud ja kooskõlas eesmärgi saavutamisega ja vajalik tegevuste elluviimiseks, on see lubatud. Kindlat protsenti taotletud summast pole määratud.
Kas kohaliku omavalitsuse roll on kogukonnad kokku kutsuda ja leida vajalikud tegevused, mis sobivad elanikkonnakaitseks?
Erinevate osapoolte kokkukutsumine, et välja selgitada piirkonna vajadused ja nende lahendused, saab olla nii KOVi kui kogukonna initsiatiiv.
Kas taotlevad osapooled/seltsingud võivad olla ka korteriühistud?
Korteriühistute tegevus on reguleeritud Korteriomandi- ja korteriühistuseadusega, mitte Mittetulundusühingute seadusega, nende liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.
Kui taotleja korteriühistu põhikirjas on toodud, et nad tegutsevad avalikes huvides ja nad on MTÜ, siis saab korteriühistu olla taotlejaks. Sel juhul peab arvestama nõudega, et näiteks, kui korteriühistu pinnal tehakse korrastustöid varjendi tegemiseks vms, siis peab see ruum olema avalikus kasutuses, mitte avatud ainult korteriühistu liikmetele.
Kui KOV piirkonnas on rohkem seltse ja/või organisatsioone, kas on oluline võimalikult paljusid projekti tegevustesse kaasata?
Oleneb, mis on projekti eesmärk. Kui soovitakse välja selgitada piirkonna vajadused, siis mida rohkem kaasatud osapooli, seda parem ülevaade saadakse. Kui alustate juba projekti tegevustega, siis ei pea olema kõik osapooled pidevalt kaasatud, selleks on projekti meeskond.
Kas on mõistlik, et vallas lepitakse koos kogukonnaga kokku, millised taotlused taotlusvooru esitatakse, kuna summa on ju ette antud ja juhuslikke taotlusi ei saa tulla?
Jah, on mõistlik. Oluline on kaasata erinevaid osapooli, et kõik vajadused oleksid kaardistatud ja saaksid tehtud vajalikud tegevused elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks piirkonnas.
Kas taotlusvoorus on minimaalne summa, mida saab taotleda?
Minimaalset toetussummat ei ole.
Kui ühe kohaliku omavalitsuse piires on mitu taotlejat ja summa, mida taotletakse, ületab selle KOV-i jaoks eraldatud maksimaalset toetussummat, kuidas siis otsustatakse raha jaotus?
Ühest kohalikust omavalitsusest võib tõepoolest olla nii üks kui mitu taotlejat (mittetulundusühing või seltsing). Taotlused tuleb esitada nii, et taotluse summa kohaliku omavalitsuse kohta ei ületaks konkreetsele KOV-ile ettenähtud maksimaalset toetuse summat (vaata siit tabelist vastavalt toetuse jaotusvõtmele) ka siis, kui taotlejaid on mitu. Kohalike omavalitsuste ja taotlejate koostöös tuleb see kokku leppida. Igale taotlusele annab KOV omapoolse kinnituskirja.
Lisainfo:
Kerstin Rei
koordinaator, projektijuht
- kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor;
- kogukonna eestvedaja stipendium;
- investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas;
- arenguekspertide koordineerimine;
- projekti juhtimine lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamise programmis
Toetuse saajad
2023
Mobiilne generaator
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on soetada mobiilne generaator, kohaliku elanikonna elektri varustuskindluse tagamiseks.
Projekti kokkuvõte: Generaator tagab lisaks elanikkonna elektri varustuskindluse ja vee olemasolu kriisiolukorras ka planeeritavat päästemaja Popi kinnistul Ide külas. Mittetulundusühing Torgu Vabatahtlik Päästekomando soovib taotleda toetust diiselgeneraatori soetamiseks summas 5278 eurot.
Projekti eesmärk on soetada mobiilne generaator, kohaliku elanikonna elektri varustuskindluse tagamiseks.
Generaator tagab lisaks elanikkonna elektri varustuskindluse ja vee olemasolu kriisiolukorras ka planeeritavat päästemaja Popi kinnistul Ide külas.
Päästemaja on sobilik varjumiskohana ja generaatori olemasolu tagab tegevuspidevuse kriisiolukorras.
Eelarves oleme arvestanud generaatori ja Popi hoone elektriühenduse loomiseks ja lisaks lisakaablite olemasoluks mobiilseks kasutamiseks.
Lisaks saab mobiiset geberaatorit kasutada päästesündmustel.
Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald
Kogukondlik elanikkonnakaitse kriisivalmidus Põltsamaa vallas
Projekti eesmärk: Põltsamaa valla kogukondade turvatunne ja teadmine olemasolevast kriisiabipunktidest, kus on olemas esmane varustus ja valmisolek elus toimetulekuks.
Projekti kokkuvõte: Projekti raames tehakse Kamari seltsimajas elektrivalmidus, et saada ühendada elektri katkestuste korral generaator. Aidates selliselt maja arendada kriisikeskuseks . Seltsimaja kriisikeskusena kasutuseks oleme aruteleude käigus jõudnud tõdemuseni kui on vajadus majas kriisiolukorras majutada inimesi, siis selleks valmidus majas puudub. Olgugi, et pinda majas , kus saaks magada on kokku 200 m2. Arutelude käigus otsustasime, et võiks osta välivoodid. Voodid oleks kasutada ka teiste kogukondade poolt kui kriis on lokaalne. Soetajaks on Kamari Haridusselts, kuna seltsil on laopinnad, kus saab voodeid hoiustada.
Kohalik omavalitsus: Põltsamaa vald
Lindi piirkonna elanikkonnakaitse vajaduste täpsustamine, teenuste tellimine ja inventari soetamine
Projekti eesmärk: Lindi piirkonna kaks avaliku kasutusega hoonet on ettevalmistatud elanikkonnakaitseks, neil on generaatoriga ühendamise valmidus, vastavad generaatorid on olemas ja nende hoimiseks ning hooldamiseks vajalikud tingimused on loodud. Kriiside juhtimiseks on kriisiplaan koostatud, kriisivarud soetatud
Projekti kokkuvõte: MTÜ Lindi Külaselts peab Lindi Vana koolimaja kogukonnakeskusena ja teostab ka kogukonnateenuseid Lindi Lasteaed-Algkooli (LAAK) hoones. Mõlemad hooned kuuluvad Pärnu Linnavalitsusele ja on avalikus kasutuses, Lindi Külaseltsile on antud õigus ruume avalikus kasutuses avatuna hoida. Lindi Külaseltsis on 53 liiget. Lindi külas elab umbes 300 inimest, lähikülade piirkonnas 900 inimest.
Antud projekti eesmärgiks on valitud MTÜ Lindi külaseltsi juhatuse koosoleku poolt määratud piirkonnale olulistes hoonetes Lindi LAAK ja Lindi Vana koolimaja – kogunemis- ja evakuatsioonikohtades elektrienergia varustuskindluse tagamine kriisiolukorraks tulevikus, arvestades kõiki võimalikke kriisiolukordi.
Projekti peamisteks tegevusteks on kriisiplaani täpsustamine, kriisivarude kaardistamine ja soetamine, asutuste elektrisüsteemide kontroll ja asutuste elektrisüsteemi reservtoitelahenduse projekt, peajaotuskeskuste ümberehitus, mobiilsete generaatorite soetamine.
Kohalik omavalitsus: Pärnu linn
Sargvere keskkusehoone kohtpaikne generaatori ühendamise valmidus
Projekti eesmärk: Võrgustikupõhine Sargvere piirkonna külad on kriiside eest paremini kaitstud –Sargvere keskushoones on tagatud kohtpaikne generaatori ühendamise võimekus. Generaatori ühendamise võimekus Sargvere keskushoones võimaldab kriisiolukorras hoonet elektrienergiaga katkematult varustada, millega tagatakse hoones valgus, autonoomse katalamaja töö soojavarustuseks ja vajadusel ruumide ventilatsioon.
Projekti kokkuvõte: Projekt keskendub kogukonna ja Sargvere piirkonna külade (Sargvere, Nurmis, Suurpalu, Mäeküla) toimepidavuse tõstmisele seotud kuludele – projekteeritakse ning teostatakse generaatoriga ühendamiseks väljavõtte Sargvere keskushoonele Paide linnas Sargvere külas. Selle projekti elluviimise järel on tagatud tulevase piirkonna evakuatsioonikoha elektrienergiaga varustamine (projekt on vajalik ellu viia kuna piirkond hõlmab mitut küla kus elab alaliselt 388 elanikku sh Sargvere külas asuvad kortermajad ja eramud, Mäeküla, Suurpalu, Nurmsi eramud. Paide linn jääb 15 km kaugusele, samas Sargvere evakuatsioonikoht jääks maksimaalselt 3km kaugusele, suur osa elanikest saab sinna tulla jalgsi). Evakuatsioonikoht tagatakse piirkonna elanikele Sargvere küla keskushoones kus vajadusel on piirkonna elanikel tagatud elektrienergia, sh soojusenergia ja ruumide ventilatsioon. Keskushoone on omal ajal (ca 55 a tagasi) välja ehitatud muuhulgas ka tsiviilkaitse tingimustele vastavaks.
Kohalik omavalitsus: Paide linn
Narva-Jõesuu Vabatahtliku Mere- ja Jääpäästeüksuse varustuse täiustamise projekt
Projekti eesmärk: Narva-Jõesuu vabatahtliku merepäästeüksuse varustuse täiustamise projekti üldeesmärk on tugevdada meresõiduohutust ja hädaolukordadele reageerimise võimekust, soetades hädavajaliku varustuse, sealhulgas elektrigeneraatori, käivitusabi, soojus-/öise vaatlusseadme ja käsi-GPS-i. Nende täiustuste kaudu on projekti eesmärk tagada hätta sattunud inimeste kiire ja tõhus päästmine nii mere, kui ka maismaal, parandada merepääste meeskonna üldist ohutust ja aidata kaasa kohaliku kogukonna üldisele heaolule ning turvalisusele.
Projekti kokkuvõte: Narva-Jõesuu Vabatahtlik Mere- ja Jääpäästeüksus soovib oma tegevusvõimekust tõsta toetusprogrammi kaudu hädavajaliku varustuse soetamise kaudu. Projekt hõlmab elektrigeneraatori, käivitusabi, soojus-/öövaatlusseadme ja käsi GPS-i hankimist, et tugevdada üksuse tõhusust ja tulemuslikkust merepäästeoperatsioonidel ja kriisiolukordades.
Peamine otsene kasusaaja on merepäästeüksus ise, kuna see saab juurdepääsu uuendatud ja olulisele varustusele, mis suurendab oma tegevussuutlikkust.
Päästeüksuse suurenenud suutlikkusest ja efektiivsusest võidab kaudselt laiem kohalik kogukond. See toob kaasa parema üldise- ja meresõiduohutuse, edendades elanike ja külastajate turvatunnet.
Lõppkokkuvõttes on projekti läbivaks eesmärgiks luua vastupidavam ja tõhusam merepäästeüksus, mis suudab kiiresti ja tõhusalt reageerida merehäda- ja kriisiolukordadele, kaitstes seeläbi elusid ja edendades ohutust Narva-Jõesuu vabatahtliku merepäästeüksuse teenindatavatel veekogudel ja rannikualadel.
Kohalik omavalitsus: Narva-Jõesuu linn
Elanikkonnakaitse võimekuse arendamine
Projekti eesmärk: Eesmärk on elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine ja läbi viia Metsamõisa talu baasil praktiline jõppus “Elanikkonnakaitse tugevdamine esmavajaduste tagamine” veevarustuse, kuivtualetikasutuse, hügieeni, elektrivarustuse ja varjumiskoha näidis.
Projekti kokkuvõte: Projekti keskmes on kriisiaegse elanikkonnakaitse võimekuse arendamine. Eesmärk on elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine ja läbi viia Metsamõisa talu baasil praktiline jõppus “Elanikkonnakaitse tugevdamine esmavajaduste tagamine” veevarustuse, kuivtualetikasutuse, hügieeni, elektrivarustuse ja varjumiskoha näidis.
Kohalik omavalitsus: Tapa vald
Generaator
Projekti eesmärk: Elanikkonna kaitse tõstmine kogukonnas kriisi ajal.
Projekti kokkuvõte: Generaator on võimalus kriisi ajal külamajas tagada oluliste elektriseadmete töötamise. Võimalus laadida telefoniakusid, samuti akudel töötavaid taskulapme ja raadioid, et inimene saaks vajaliku infot kätte. Lisaks generaatori ostule on vajalik ka ümberlülitus süsteem elektrivõrgu toitelt generaatori toitele. Inimeste hädapäraste vajaduste rahuldamine krii ajal.
Kohalik omavalitsus: Tori vald
Lootuse Küla Päästeseltsi generaator
Projekti eesmärk: Eesmärgiks on kogukonnas elektrikatkestuste korral varutoite pakkumine mobiilse generaatori näol ja sellega piirkonna kriisivalmiduse suurendamine.
Projekti kokkuvõte: Oluline on suurendada kogukonna kriisivalmidust. Generaator on selleks vajalik ja õige tööriist. Suhtlusest piirkonna elanikega on selgelt elektrikatkestused kõige halvavamaks ja murettekitavamaks. Sellega seoses on äärmiselt oluline olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Soetatav generaator tagab esmase elektrivajaduse evakuatsioonikohtades, kerksuskeskustes ja kohalikes seltsimajades.
Kohalik omavalitsus: Saue vald
Võhma külamaja kogukonna kerksuskeskuseks
Projekti eesmärk:
- Võhma kogukond on võimeline toime tulema lihtsamate kriisidega perekondlikul tasemel
- Võhma kogukond saab tõsisemate kriiside korral tuge kogukonna kerksuskeskusest;
- Saaremaa külaseltsid ja külade sädeinimesed saavad iga-aastast kriisikoolitust. Võhma kerksuskeskuses.
Projekti kokkuvõte: Projektiga luuakse Võhma kogukonna kerksuskeskus, kus kogukonnaliikmed saavad kriisi korral vajalikku abi ja kus tulevikus viiakse läbi iga-aastaseid koolitusi kriisivalmiduse tõstmiseks.
Kerksuskeskuses abi saamise sihtgrupp on kogukonna liikmed, 150+ inimest.
Kriisikoolituse sihtgruppe on kaks – esmajärjekorras kogukonna liikmed (tase – isiklik, perekondlik ja kogukondlik toimetulek) ning teisalt Saaremaa külaseltside ja külade sädeinimesed (tase – kogukondlik kriisihaldus – esimene koolitus toimus 18.11.2023)
Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald
Kogukonna kriisikeskuse veepuhastussüsteem
Projekti eesmärk: Piilsi Külade Seltsi puurkaevust tulevast veest on raud eraldatud. Vett on ohutu juua, seda võib kasutada köögiseadmetes, pesupesemise seadmetes ja hügieeniseadmetes.
Projekti kokkuvõte: Piilsi Külade Seltsi hoone kriisikeskuseks arendamisel vajab kogukond esmaseks tarbeks puhastatud puurkaevu vett, mis on piirkonna eripärast tulenevalt väga rauarikas. Projekti vahendite abil soetatakse veepuhastussüsteem, mis aitab kogukonna kriisikeskuses säästa köögiseadmeid, pesupesemise seadmeid ja paraneb edaspidi väljaehitatav hügieenitingimuste teenus. Projekti tulemusel teenindab piirkonna kriisikeskus esmalt kõigi nelja küla elanikke 101 (seisuga 01.01.2022), lisaks suveelanikke hinnahguliselt 30-40 ümber. Kasusaajate teine ring on kõik Mustvee valla elanikud. Mis iganes kriisi tekkimisel on võimalik Piilsi Külade Seltsi hoonesse paigutada elanikke teistest valla piirkondadest.
Kohalik omavalitsus: Mustvee vald
Varustuskindluse tagamine elanikele Alutaguse valla Illuka piirkonna asulates.
Projekti eesmärk: Koostöös vee ja kanalisatsioonivõrgu haldajaga on kogukonna liikmete abil kriisisituatsioonides paremini tagatud varustuskindlus vee ja elektriga nende asulate ja teiste võrguga seotud Alutaguse valla Illuka piirkonna elanikele.
Projekti kokkuvõte: Generaatorite hankimine Alutaguse valla Illuka piirkonna Kurtna ja Kuremäe külade kogukondadele. Koostöös vee ja kanalisatsioonivõrgu haldajaga on kogukonna liikmete abil kriisisituatsioonides paremini tagatud varustuskindlus vee ja elektriga nende asulate ja teiste võrguga seotud piirkonna elanikele.
Kohalik omavalitsus: Alutaguse vald
Suursoo elanikkonnakaitse parandamine
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk 2024. aastal on suurendada Suursoo kogukonna valmisolekut lumetormide ja maastikupõlengute korral, võimaldades iseseisvat toimepidevust hädaolukorras abi saabumiseni. Projekti tulemusena on kogukonnal oskused ja vahendid tulla toime hädaolukordadega.
Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärk 2024. aastal on suurendada Suursoo kogukonna valmisolekut hädaohu korral, võimaldades kogukonnal iseseisvalt toimida kuni viis päeva, abi saabumiseni. Projekti tulemusena on kogukonna valmidus kasvanud nii lumetormide põhjustatud elektrikatkestuste kui ka maastikupõlengute olukordades toimetulekuks. Lisaks on välja töötatud detailne kriisiplaan, mis kirjeldab kogukonna tegevusi nende kahe hädaolukorra lahendamisel ning kogukonna liikmed on läbinud väljaõppe, et arendada oma teadmisi ja oskusi hädaolukordadega toimetulekuks.
Kohalik omavalitsus: Rae vald
Kappermäe seltsimaja kerksuskeskuse autonoomse elektrivarustuse tagamine
Projekti eesmärk: On loodud Kappermäe kersksuskeskus esmavajalike võimekustega, millest kõige olulisem on autonoomse eletrivarustuse võimekuse loomine.
Projekti kokkuvõte: Projekt tõstab Kappermäe seltsimaja, kui kohalike külade (Tõutsi, Ilmjärve, Kauritootsi, Kassiratta, Vidrike, Truuta, Raudsepa, Koigu kerksuskeskuse toimepidevuse taset. Autonoomse elektrivarustuse tagamiseks soetatakse generaator ja kohandatakse elektrisüsteem, nii et elektrikatkestuse korral saab lülituda generaatortoitele.
Kohalik omavalitsus: Otepää vald
Ruhnu elanikkonnakaitse võimekuse arendusprojekt.
Projekti eesmärk: Ruhnu Rahvamajas on projekti raames rajatud teisele korrusele eraldi wc-dušširuum.
Projekti kokkuvõte: Ruhnu Rahvamaja, kui avaliku kogunemiskoha koolituskeskuse ja wc-dušširuumi rajamine.
Kohalik omavalitsus: Ruhnu vald
Sõltumatu joogiveevarustuse tagamine Nõo alevikus
Projekti eesmärk: Nõo alevis on tsentraalsest veetrassist sõltumatu joogivee varustuskindlus kriisi/hädaolukorra tingimustes.
Projekti kokkuvõte: Projekti raames parandatakse olemasolev amortiseerunud joogivee kaev Nõo vallas.
Kaev puhastatakse, parandatakse kaevu sisu ja lisatakse el.pump. Kaevu saab kasutada nii hüdraulilise käsipumba kui ka el.pumbaga (mida saab vajadusel käitada generaatoriga).
Ligipääs kaevule on elanikele avatud. Projekti lõppedes on Nõo alevis tagatud elektrivarustuse katkemise korral joogivesi.
Kohalik omavalitsus: Nõo vald
Aespa kogukonna kriisikoja autonoomse elektrisüsteemi rajamine ning kriisivarude soetamine
Projekti eesmärk: Aespa kriisikojal oleks projekti tulemusel autonoomne elektrisüsteem ja uuendatud kriisivarud. Projekti tulemusel tõuseb piirkonna elanike hädaolukordadega toime tulemise võimekus.
Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on vähendada Aespa kogukonna haavatavust ning arendada kriisipunkti võimekust, et kogukonna liikmed võiksid saada hädaolukorras vajalikku esmast abi ja tuge. Eesmärgi saavutamiseks soovitakse projekti toel rajada Aespa kriisikojale autonoomne elektrisüsteem (päikesepatarei, energiasalvesti ja nende integreerimiseks mõeldud lisavahendid). Samuti soetada juurde kriisivalmiduse suurendamiseks mõeldud esmaseid kriisivarusid. Projekti tulemusel muutub kriisikoda sõltumatuks välistest teenusepakkujatest (elekter, generaatori kütuse kättesaadavus) ja selle jätkusuutlik toimimine toetaks hädaolukorras kohalikke inimesi (nt mobiiltelefonide ja muude väikeseadmete laadimiskohana, hädapärase veevarustuse ja kriisivarude hoidmise kohana). Projekti sihtgrupiks on Aespa elanikud (01.11.2023 seisuga oli Aespa alevikus registreeritud 1620 alalist elanikku).
Kohalik omavalitsus: Kohila vald
Paadrema kogukond kriisiks valmis
Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on külakeskuses valmisolek kriisiolukorras teenindada piirkonna elanikke, kelle esindajad on eelnevalt läbinud kriisikoolituse ja kellel kriisiolukorras ei ole oma kodudes kütmise võimalust, elektrit, vett ja toidu valmistamise võimalust. Olemas on koht, kus koguneda, saada eelkõige värsket informatsiooni, digivahendite laadimise võimalust, toiduvalmistamise võimalust (kohapeal olemas kriitilised varud), esmaabi võimalust (olemas esmased esmaabi vahendid ja ravimid) ja vajadusel ajutist majutust.
Projekti kokkuvõte: Eesmärgiks on Paadrema piirkonna elanikele tagada võimalused ja võimekus kriisiolukorras koguneda külakeskusesse, kus generaatori abil on tagatud elekter, joogivesi, toidu valmistamise võimalus ja vajadusel lühiajaline ööbimine, kust saab esmast infot kriisiolukorras tegutsemise kohta selleks koolitatud kogukonna liikmetelt. Olulisemad tegevused on kogukonna kriisikoolitused ja kriisiplaani koostamine koostöös valla ja Päästeametiga, maja peakilbi renoveerimine, kaabelduse loomine generaatoriga ühendamiseks ja generaatori soetamine, et vajadusel generaatoriga voolu toota majas toimetamisel. Piirkonnas on 6 kortermaja 48 korteriga, kus ilma elektrita keeruline. Lisaks puhastada maja kõrval asuv salvkaev, et saada joogivett, samuti varuda generaatori töötamiseks strateegiline kütusevaru (hoiustada kodudes). Suurema ohu korral koos MTÜga Paadrema Rahvamaja pakkuda võimalust varjuda kõrvalasuva rahvamaja keldrisse. Sihtgrupiks on Lääneranna valla Paadrema piirkonna 13 küla ca 200 elanikku.
Kohalik omavalitsus: Lääneranna vald
Turvalisem Aravete kogukond
Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on kriisiks valmisolek Aravete kogukonnas
Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on kriisiks valmisolek Aravete kogukonnas.
Paremaks toimetulekuks kriisi olukorras otsustas kogukond varustada varjumiskoha vajalike vahenditega.
Neid vahendeid hoiame ja kasutame Aravete kooli all olevas varjumiskohas, mis on määratud Järva valla poolt Aravete ja naabruses asuvate külade elanikele ohuolukorras. Järva valla toel on hoones elektrivalmidus olemas, kogukonnal on vaja see ruum korda seada inimeste vastuvõtuks hädaolukorra juhuks. Abivajaja saab siit esmase info, juua, süüa, esmaabi, seadmeid laadida, magada. Suurema hulga inimeste toitlustamiseks ja paremaks teenindamiseks vajame laudu koos pinkidega, kogukond saab laudu-pinke kasutada oma sündmustel. Vahendite säilimise eest vastutab Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Seltsi juhatus.
Kohalik omavalitsus: Järva vald
Postikad kriisiks valmis!
Projekti eesmärk: Posti tänava kogukonnal on kriisiks esmased abivahendid olemas.
Projekti kokkuvõte: Postikate kogukonnaks peame Posti tänaval asuvate korruselamute elanikke, kellega koos ühel väikesel territooriumil elame ja koos tegutseme. Kokku ca 300 elanikku. Varasemalt läbiviidud kriisiteemaliste kogukonna sündmuste käigus on selgunud koostöös Päästeametiga esmaste vahendite vajadus. Projekti tulemusel on Posti tänava kogukonnale tagatud esmased kriisiolukorraks vajalikud vahendid. Taotletavad vahendid jäävad avalikuks kasutamiseks eelpool nimetatud kogukonnale.
Kohalik omavalitsus: Kohila vald
Sulbi piirkonna külade elektri varustuskindluse tagamine
Projekti eesmärk: Tagatud on Sulbi piirkonna elektri varustuskindlus, esmajärjekorras ühisveevärgist vett saavate majapidamiste puurkaevude pumplate töö piirkonna ühisveevärgiga külades.
Projekti kokkuvõte: Projekti tulemusel soetab MTÜ Sulbi Maarahva Selts kaks generaatorit koos vajalike lisadega elektri varustuskindluse suurendamiseks piirkonnas. Sulbi piirkonna kogukonna kriisikoolitus toimus Päästeameti Lõuna-Eesti piirkonna ennetuspartneri Kaisa Niilo juhendamisel 21. mail 2023. Lähtuvalt koolitusel läbiviidud analüüsist, on meie piirkonna kriisivalmiduse tõstmiseks esmatähtis tagada elektri varustuskindlus. Seejuures on eriti oluline ühisveevärgist vett saavate majapidamiste puurkaevude pumplate töö tagamine. Piirkonnas on kaks ühisveevärki (Sulbi külas ja Kärgula külas).
Kohalik omavalitsus: Võru vald
Reservtoite rajamine Taheva piirkonda Hargla Maakultuurimajja
Projekti eesmärk: Hargla Maakultuurimajja on rajatud reservtoite valmidus ning seega on hädaolukorras võimalik tagada hoone varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).
Projekti kokkuvõte: Taheva piirkonna kogukond ja Valga valla kogukondade võrgustik on sõlminud kokkuleppe rajada vallale kuuluvasse Hargla Maakultuurimaja hoonesse reservtoide, mis võimaldab elektrikatkestuse korral generaatoriga ühendamist ja hoone kasutamist elektrikatkestuse korral kogunemiskoha ja infopunktina. Generaatorivalmiduse rajamine annab võimaluse vajalikul hetkel hoone elektrivarustus lülitada generaatortoitele. Generaator ise tuleb laenutada kas teistelt mittetulundusühingutelt, vallalt või mõnelt rendiettevõttelt ning seda tehakse pikemaaegse elektrikatkestuse korral. Taheva piirkonnana saab käsitleda ühinemiseelset Taheva valda ning sellel alal elab umbes 800 inimest. Kuna elektrikatkestused piirkonnas on sisuliselt igapäevased, siis tagatakse vähemalt ühe avalikus kasutuses oleva hoone varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).
Kohalik omavalitsus: Valga vald
Elanikkonnakaitse inventari soetamine Tori valla elektri varustuskindluse tõstmiseks
Projekti eesmärk: Eesmärgiks on Sindi Tuletõrje Seltsi operatiivne elektritagamise võimekus invertergeneraatorite toel.
Projekti kokkuvõte: Tori valla ametnike, päästeameti spetsialistide ning kogukonna koostöös on selgunud antud fondi vahendite rakendamise vajadus täiendava kriisivalmiduse inventari soetamiseks. Elanikkonnakaitse inventari abil tõstetakse valla elektri varustuskindlust mobiilsete invertergeneraatoritega. Tiheasustusalal aitavad need tagada kortermajade toasooja ning hoida töös sidelahendused. Hajaasustusaladel tagavad generaatorid ka eluks vajalike raviseadmete töökorra. Lisaks on planeeritud generaatorite kasutamine evakuatsioonipunktide töö tagamiseks.
Kohalik omavalitsus: Tori vald
Kriisivalmis noored
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on suurendada Lääne-Harju valla noorte valmisolekut ja teadlikkust erinevates hädaolukordades, võimaldades neil iseseisvalt toime tulla ning aidata teisi, tagades seeläbi kogukonna turvalisuse ja vastupidavuse.
Projekti kokkuvõte: Projektiga lahendatakse ära elanikkonnakaitse hädavajalikud tegevused läbi praktiliste ja eakohaste koolituste Lääne-Harju valla noortele vanuses 14 -19 aastat (~350 noort). Koolitustel õpetab Lohusalu Päästeselts esmaseid ellujäämise oskusi nagu kriisivalmidus, toidu valmistamine kuivtoidupakkidest ja esmaabi osutamist. Eesmärk on suurendada noorte teadlikkust ja valmisolekut erinevates situatsioonides, võimaldades neil iseseisvalt toime tulla ja aidata teisi. Koolitused toimuvad valla seitsmes erinevas koolis, pakkudes noortele kodulähedast ja turvalist õpikeskkonda. Projektiga soovitakse luua tugev aluse noorte kriisireageerimise oskustele, panustades kogukonna turvalisusse ja heaolusse ning aidates seeläbi kaasa kogukonna vastupidavusele.
Kohalik omavalitsus: Lääne-Harju vald
Üha enam juhtumeid, kus pärast südameseiskust taaselustatakse inimesi
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on koolitada Narvas esmaabioskusi vähemalt 500 inimesele ning varustada AED seadmetega 3 linna mikrorajooni.
Projekti kokkuvõte: Projekti raames on plaanis läbi viia suuremahuline esmaabikoolitus Narva elanikele, samuti soetada täiendavaid defibrillaatoreid nende paigutamiseks avalikesse kohtadesse piirkondades, kus neid ei ole piisavalt.
Kohalik omavalitsus: Narva linn
Ulvi koolimaja kohandamine piirkonna kerksuskeskuseks I etapp
Projekti eesmärk: Piirkonna elanikele tagatud tõhusam kaitse kriisides Ulvi koolimaja kerksuskeskuse remonditud ja kohandatud ruumides. Piirkonna elanike kaitse võimekus on tõusnud
Projekti kokkuvõte: Ulvi Naiste Ühendus koos Mustvee Vallavalitsusega otsustas arendada kahekorruseline puidust Ulvi Koolimaja piirkonna kerksuskeskuseks ja alustada koolimaja saali remondist.
Ulvi piirkonnas asub 4-5 km raadiuses veel kolm küla- Laekannu, Adraku, Kõrvemetsa, kokku 243 elanikuga, Ulvi küla on olnud selle piirkonna keskuseks. Ulvi koolimaja on sobiv hoone kriisiolukorras elanike kogunemiseks ja neile abi andmiseks.
Kohalik omavalitsus: Mustvee vald
Rõuge valla elanikkonnakaitse arendamine
Projekti eesmärk: Rõuge valla kriisideks valmisoleku jätkuv tugevdamine ja koostöö edendamine kogukondadega.
Projekti kokkuvõte: Projekti sihtgrupp on Rõuge valla kogukonnad ja nende esindajad, laiemalt Rõuge valla elanikud.
Tegevused: hangitakse ja paigaldatakse 9-sse Rõuge valla piirkonda infotahvlid, tagamaks kiire infovahetus kriisi ajal. Uuendatakse ja avalikustatakse Rõuge valla kriisiplaan, olulisemaid tegevusi tutvustatakse kogukondade esindajatele ja avalikkusele. Koostatakse infomaterjale. Viiakse läbi kogukondade esindajatele elanikkonnakaitse tugevdamiseks ja kohaliku omavalitsuse ning kogukondade koostöö tõhustamiseks üks seminar. Hangitakse esmane kogus ellujäämistekke.
Kohalik omavalitsus: Rõuge vald
Kogukonna ühiste meditsiinivahendite varu loomine ja esmaabikoolituste läbiviimine.
Projekti eesmärk: Kogukonnas (Rohuneeme külas ja potentsiaalselt ka piirnevates külades) on võimekus osutada esmast meditsiinilist abi, kui professionaalne abi pole kättesaadav või viibib.
Projekti kokkuvõte: Eesmärgiks küla piires hajutatud ja kättesaadava esmaste abi osutamise oskuste ja vahendite olemasolu ja kasutamine võimaliku õnnetuse puhul, kui professionaalne abi pole kättesaadav või viibib. Küla asub Tallinna lahe ja Soome lahe kallastel, kus võivad realiseeruda merelise iseloomuga riskid (nt uppumine, alajahtumine, tormid, mereõnnetused), samuti paiknemine suure metsaala kõrval, kus võivad realiseeruda täiendavad riskid (vigastused, eksimised, metsatulekahjud, loodusõnnetused), samuti riigikaitselise iseloomuga sündmused. Küla asub Viimsi vallas keskusest ning Tallinna päästekomandodest kaugeimas mandriosas, mistõttu peab kogukonnal olema esmane võimekus ennast ise aidata kriisisündmuste esinemisel. Võimekuse saavutamiseks plaanitakse esmaabikoolitus läbi viia kuni 10%-le kogukonna liikmetest, s.o ca 45 inimesele. Lisaks soovitakse soetada meditsiinivahendite varu, mida kogokonna liikmed suudaks kasutada. Varu peaks katma nii üksiksündmuse kui ka suurema õnnetuse esmavajaduse.
Kohalik omavalitsus: Viimsi vald
Kriisiköök
Projekti eesmärk: Tagada Vormsi saarel kriisiolukorras elanikkonna toitlustus.
Projekti kokkuvõte: Kogukanna kriisiköögi loomine. Tagada kriisiolukorras piisav võimekus suurt hulka inimesi toitlustada. Balloonigaasil töötavate mobiilsete suurte pannide soetamine.
Kohalik omavalitsus: Vormsi vald
Kogukonnale vajalik vahend elektrigeneraator
Projekti eesmärk: Kogukonnale turvalisem vahend kriisiolukorras igapäevaste tegvuste toimiseks.
Projekti kokkuvõte: Kogukonnas on kättesaadav vajaduspõhine vahend- elektrigeneraator, kogukonnale on loodud lisandväärtus igapäevaelu regulaarseks toimimiseks kriisi olukordadel. Kogukonnakeskus, Sadala Rahvamaja on varustatud elanikkonnale vajaliku inventariga.
Tegevused: vastava võimsusega elektrigeneraatori soetamine; elektrigeneraatori transportimine ja vastavalt nõuetele paigaldamine.
Sihtgrupp on Sadala piirkonna kogukonna liikmed, asutused, väikeettevõtjad.
Kohalik omavalitsus: Jõgeva vald
Setomaa valla elanike kaitse vajaduste osaline lahendamine
Projekti eesmärk: Setomaa valla elanike elanikkonnakaitse suurendamine
Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärk on suurendada Setomaa valla elanikkonna kaitset.
Projekti raames luuakse generaatori ühendamise võimalus Värska sadamas asuvale tanklale ja kolme külakeskusesse (Luhamaa külamajja, Mikitamäe teeninduspunkti ja Obinitsa külakeskusesse). Luhamaa külamajja, mis on kriisiolukorras Setomaa valla üks kogunemispunktidest, soetatakse toidutermos, pealamp, taskulamp, gaasipliit kohvris ja gaas gaasipliidi jaoks. Viiakse läbi 4 arutelu kogukondadega elanikkonna kaitse teemadel.
Luhamaa, Mikitamäe ja Obinitsa külakogukondadega on tihedalt seotud nende ümber asuvate väikeste külade kogukonnad.
Kohalik omavalitsus: Setomaa vald
Salmistu merepääste mobiilne kütusemahuti
Projekti eesmärk: Mobiilse kütuse tankuriga saavutatakse kaks oluliseesmärki. Esiteks saab Salmistu merepääste endale sadamasse kütusevaru, mis tagab meie päästepaadi järjepideva toimimise ning kriisi korral on Kuusalu vallas olemas lahendus generaatorite ja seadmete mobiilseks tankimiseks.
Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärk on saavutada Salmistu vabatahtlikule merepäästele minimaalne kütusevaru hoidmise ja mobiilse tankimise võimekuse loomine Kuusalu valla territooriumil. Sihtgrupiks on Salmistu merepääste paadi kütusega varustamine kriisi korral ja mobiilse tankimisvõimekuse loomine Kuusalu valda. Hetkel puuduvad Kuusalu vallas mobiilsed kütuse tankimise vahendid. Projekti elluviimisel luuakse võimalus kriisi korral pakkuda kiiret ja ohutut tankimisvõimalust vabatahtlikele merepäästjatele ning vajadusel kriisi korral kütusega töötavate generaatorite ja teiste mehhanismide tankimise korraldamine üle Kuusalu valla koostöös kohaliku kriisikomisjoniga.
Kohalik omavalitsus: Kuusalu vald
Ridaküla seltsimaja, Vohnja mõisa ja Läsna rahvamaja generaatori valmidus
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on luua Ridaküla seltsimaja, Vohnja mõisa ja Läsna Rahvamaja hoonetele generaatori valmidused, mis võimaldavad neil kriisiolukordades pakkuda kvaliteetsemat abi.
Projekti kokkuvõte: Projekti raames paigaldatakse Ridaküla seltsimaja, Vohnja mõisa ja Läsna Rahvamaja hoonetele generaatori ümberlülituse kilbid, tagades seeläbi nende hoonete kasutusvõimaluse kriisiolukordades. Selle tegevuse eesmärk on kindlustada, et külakeskused on võimelised toimima kriisikeskustena, pakkudes elanikele hädavajalikke teenuseid nagu joogivee kättesaadavus, seadmete laadimine jm. Tööde tulemusena tõuseb Kadrina valla maapiirkondade elanike turvatunne, teades, et neil on ligipääs vajalikele teenustele hädaolukordades.
Kohalik omavalitsus: Kadrina vald
Akupangad Uuesalu küla elanikkonnakaitse vajaduste jaoks
Projekti eesmärk: Tagada elanikele minimaalne elektrivarustus elektrikatkestuste korral läbi akupankade
Projekti kokkuvõte: Kogukonna osalusel valminud viimases küla arengukavas on välja toodud eesmärk tagada autonoomselt kõrge kvaliteediga elukeskkond ka võimalike kriiside ajaks. Koostöös külas tegutseva Naabrivalvega on tehtud ettepanek soetada akupangad, mis aitaksid elanikke ulatuslike elektrikatkestuste korral ja aitaksid tagada küla erinevates osades minimaalse hädavajaliku elektri kasutamise võimaluse. Kuna küla on suur, siis on eesmärgiks soetada mitu akupanka, mis on kaalult piisavalt kerged (6kg), et neid oleks võimalik lihtsalt ja mobiilselt ühest kohast teise liigutada, et elanikel oleks võimalus laadida mobiiltelefone, hädaolukorras abi kutsuda ja raadiot kuulata hädaolukorra teadete jaoks. Samuti aitab akupank elektri toite viimisel sinna avalikele aladele külas, kus elektritoidet pole, et läbi mikrofoni ja kõlari oleks võimalik ohuolukorras elanikele täpsemat avalikku infot ja toimimise juhiseid jagada.
Kohalik omavalitsus: Rae vald
Kaikakandi kriisivalmiduse tõstmine
Projekti eesmärk: Kaika seltsimaja toimib kerksuskeskusena, mis on varustatud energiaga ka pärast elektriteenuse katkemist, sest jätkusuutlikkus on tagatud alternatiivsete süsteemidega, nagu generaator ja puugaasil töötav katel. Elanikud saavad kerksuskeskusest infot olukorra kohta ja abi, nt laadida telefoni, valmistada sooja sööki või varjuda, leida lühiajalist öömaja, kui hädaolukorra tõttu ei ole võimalik kodus viibida.
Projekti kokkuvõte: Kaikakandis on tugev kogukond; lahendatakse koos ettetulevaid probleeme ja on väljakujunenud kokkusaamiskoht Kaika seltsimajas. Projekti eesmärk on tõsta Antsla valla Kaikakandi külade (Jõeperä, Mähkli, Ähijärve, Peräjärve, Kaika ja Haabsaarõ) elanikkonnakaitse võimekust arendades Kaika seltsimaja kerksuskeskuseks, mis on tänu soetatavale alternatiivsele süsteemile (generaator ja puugaasi katel) varustatud energiaga ka pärast elektriteenuse katkemist. Elanikud saavad keskusest infot olukorra kohta ja abi, valmistada sooja sööki või varjuda, leida lühiajalist öömaja, kui hädaolukorra tõttu ei ole võimalik kodus viibida. Kriisi ajal on Kaikakandi inimesed suutelised ise toime tulema kuni abi saamiseni ja vajadusel olema valmis ka üksteist aitama. Külades elab kokku ligikaudu 100 püsielanikku pluss 100 suvitajat. Piirkonnas elab nii vanemaid kui ka keskealisi inimesi, veerand elanikest on lapsed ja noored. Lisaks on mitmeid põllumajandustalusid.
Kohalik omavalitsus: Antsla vald
Soojusvarustuse ja elektri tagamine Tõrva valla kogukondades kriisiolukorras.
Projekti eesmärk: Tõrva valla kogukondadel on vajalikud vahendid, et tagada kriisiolukorras soojus ja elekter. Projekti tulemusena kasvab kogukondade ja Tõrva vallavalitsuse omavaheline koostöö kogukonnakeskse valitsemisviisi kaudu ning tõuseb elanikkonnakaitse võimekus kogukondades.
Projekti kokkuvõte: Projekti raames soovime soetada Tõrva valla kogukondadele vajalikud vahendid, et tagada kriisiolukorras sooja ja elektri olemasolu. Soojuse ja elektri tagamine kogukondades kriisiolukorras on äärmiselt oluline, eriti kui ilmnevad loodusõnnetused, energiakriisid või muud hädaolukorrad. Sihtgrupp on Tõrva valla kogukonnad: Ritsu, Taagepera, Hummuli, Riidaja, Ala, Karjatnurme ja Tõrva. Lisaks sellele korraldab Tõrva vallavalitsus koostöös Tõrva Päästekomandoga koolituse ja simulatsiooni, et kogukonnad saaksid harjutada kriisiolukordades reageerimist ja õppida kasutama soetatud energiasüsteeme.
Projekti tulemusena kasvab kogukondade ja Tõrva vallavalitsuse omavaheline koostöö kogukonnakeskse valitsemisviisi kaudu ning tõuseb elanikkonnakaitse võimekus kogukondades. Tekib tõhus sidevõrk kogukondade ja kohaliku omavalitsuse vahel, mis võimaldab teavitada elanikke hädaolukordadest ja jagada olulist informatsiooni.
Kohalik omavalitsus: Tõrva vald
Reservtoite rajamine ja generaatori ostmine Õru piirkonda, Õru lasteaia hoonesse
Projekti eesmärk: Õru lasteaia hoonesse on rajatud reservtoite valmidus ja ostetud generaator ning hädaolukorras võimalik tagada hoone varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).
Projekti kokkuvõte: Õru piirkonna kogukond ja Valga valla kogukondade võrgustik on sõlminud kokkuleppe rajada vallale kuuluvasse Õru lasteaia hoonesse reservtoide, mis võimaldab elektrikatkestuse korral generaatoriga ühendamist ja hoone kasutamist elektrikatkestuse korral kogunemiskoha ja infopunktina. Generaatorivalmiduse rajamine ja ostmine annab võimaluse vajalikul hetkel hoone elektrivarustus lülitada generaatortoitele. Õru piirkonnana saab käsitleda ühinemiseelset Õru valda ning sellel alal elab umbes 380 inimest. Kuna elektrikatkestused piirkonnas on sisuliselt igapäevased, siis tagatakse vähemalt ühes avalikus kasutuses oleva hoone varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).
Kohalik omavalitsus: Valga vald
Generaator Häädemeeste valla küladele
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on tagada elektrikatkestuste korral elanikkonnale elutähtsate teenuste olemasolu (vesi , kanalisatsioon) ning tagada kogunemiseks sobilike hoonete elektrivarustus (külamajad,s eltsimajad) või vajadusel aka nt hooldekodu töö soetatava diiselgeneraatori C22 D5S, väljundpingega 400/230V, sagedus 50Hz ja kaitseaste IP23 abil.
Projekti kokkuvõte: Häädemeeste valla külade esindajate ümarlaual 21.09.2023 Häädemeestel oli kohal üle 20 külavanema. Meile tutvustati külade ja kogukondade kriisivalmiduse võimalusi. Arutasime oma piirkonna vajdusi ning leidsime, et kõige vajalikum on tagada vooluvõimekus erinevate kriiside korral, milleks on piirkonnas senini olnud suured üleujutused ja tormid. Arvestades üldist olukorda Euroopas võib põhjuseid tulla teisigi ning korraliku võimsusega generaator, mis aitab tagada elanikkonnale turvalisuse, side- ja kommunikatsioonivõimekuse, elutähtsate teenuste nagu vee- ja kanalisatsiooni ning soojavarustuse, on esmatähtis. Projektiga soetatakse diiselgeneraator C22 D5 (X-Series) sagedusega 50 Hz. Generaatoril on olemas stardikomplekt ühendamiseks ja kanistrid kütuse jaoks. Maksumuse, mis ei ole toetusega võimalik katta, katab MTÜ Häädemeeste Suurküla Selts omavahenditest. Generaatorit hakatakse hoidma Häädemeeste Päästekomando kaasaegses hoones, kus on tagatud seame hooldus ja kättesaadavud 24/7.
Kohalik omavalitsus: Häädemeeste vald
Virtsu ja lähiümbruskonna kriisivalmiduse tagamine
Projekti eesmärk on tagada kohalikule kogukonnale ja ümbruskaudsetele küladele pikaajalise elektrikatkestuse ajal joogivee kogumise võimalus. Projekt aitab tõhustada kogukonna valmidust ettearvamatute olukordade tekkimisel.
Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on tagada Virtsu aleviku ja ümbruskaudsete külade inimestele puhta joogivee tagamine pikaajalise elektrikatkestuse korral ning pakkuda abistavat informatsiooni kodanikele infopäevade korraldamisega. Virtsu aleviku joogiveepumplal on olemas elektrigeneraatori valmidus ning diiselmootoriga võimsa elektrigeneraatori soetamine võimaldab pikaajaliste elektrikatkestuste ajal pakkuda kuni 2x päevas joogivee varumist. Selleks, et kriisivalmidusest teavitada ka ümbruskaudsete külade elanikke, kohalike koolide õpilasi ning Virtsu aleviku inimesi, soovime projekti raames luua infopäevade programmi ning kasuliku info brosüüre, mida majapidamistesse jagada. Infopäevade teemade hulka kuuluvad: meditsiin, pääste ja tuleohutus, mereohutus, häirekeskuse töö, kriisivarumine. Projekti osa on ka generaatori katsetamine Päästeameti ametniku ja Matsalu Vesi esindaja kohaloleku ajal.
Kohalik omavalitsus: Lääneranna vald
Ingliste piirkonna kerksuskeskuse arendamine
Projekti eesmärk: Ingliste piirkonnas on esmavajaliku varustusega kerksuskeskus, kuhu on võimalik kriisiolukorras koguneda ja sealt abi saada.
Projekti kokkuvõte: Projekti elluviimisel on Ingliste piirkonnas elanikele tagatud hästi varustatud koht, kuhu pöörduda kriisiolukorras. Kerksuskeskus ehk välistest teenusepakkujatest sõltumatu hoone on just see koht, mille eesmärk on anda inimestele abi, nõu ja infot näiteks ulatusliku elektri- või veekatkestuse, põlengu või muude suuremate kriiside korral. Kõigele lisaks pakub kerksuskeskus turvatunnet, mida kriisiolukorras on hädasti vaja. Ingliste Haridus- ja Kultuurikeskus on piirkonna keskus, mida kõik teavad ning luues seal võimalused kriisiolukorras kogunemiseks ja abi saamiseks, on kogukonnal turvalisem tunne. Ingliste külade piirkonnas (Ingliste, Lau, Saidapere, Pae) on üle 300 elaniku, kellega kõigiga peame kriisi olukorras arvestama. Projektiga soovitakse kogukonna kultuurimajja luua korralik generaatori ühenduse valmidus (generaator on olemas) ning komplekteerida esmavajalikud vahendid kriisiolukorras hakkama saamiseks.
Kohalik omavalitsus: Kehtna vald
Reservtoite rajamine ja generaatori soetamine Laatre raamatukogu hoonesse
Projekti eesmärk: Laatre raamatukogu hoonesse on rajatud generaatori ühendamise võimalus ning soetatud generaator, mis loob piirkonna elanikele võimaluse kriisiolukorras kogunedes saada sooja, valmistada toitu ning olla aktuaalses infoväljas.
Projekti kokkuvõte: Valga valla kogukondade võrgustik ja Laatres tegutsev MTÜ Laatre heaks on sõlminud kokkuleppe ehitada vallale kuuluvasse hoonesse (Laatre raamatukogu, mida kasutatakse ka külakeskusena), generaatori kasutamise valmidus ning soetada hoone energiavajadust kattev generaator.
Projekti tulemusena suureneb piirkonna kriisivalmidus ja turvatunne, sest rajatud generaatori kasutamise võimalus tagab hädaolukorras elektrienergia kasutamise võimaluse, võimaluse olla aktuaalses infoväljas ning pakub abivajajatele soojust ja valgust, toidu valmistamise võimalust.
Kohalik omavalitsus: Valga vald
Viljandlaste parem valmisolek kriisideks läbi kogukonnatöö
Projekti eesmärk: Inimeste ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ja seotusest kogukonnaga (Eesti inimarengu aruanne 2023). Projekti tulemusel paraneb viljandlaste kogukonnatunnetus, kasvab omavaheline usaldus ja võime ühiselt ohtudeks valmistuda; olles projekti käigus kogenud kogukondade kaasamise olulisust kriisideks valmistumisel ja nähes erinevaid kaasamise viise, kasutab kohalik omavalitsus seda kui põhimõtet ja praktikat ka edaspidi oma töös.
Projekti kokkuvõte: Projekti tegevused hõlmavad erilaadi sündmusi – aruteluringe, ekspertide esinemisi, juhtumite analüüsi, kogemuste jagamisi, ajurünnakut, linnatuuri; lisaks tegeletakse Viljandi linna elanikkonnakaitse teemalise info täiustamise ja korrastamisega.
Sihtgrupp on nö tavaline viljandlane, kel on potentsiaal nii teisi aidata kui ka abivajajaks osutuda.
Viljandi elanike teadmised ja oskused võimalike kriisidega toimetulekuks paranevad; paranevad suhtlemisoskused ja suureneb usaldus kogukonnaliikmete vahel; süveneb usk, et igaühest sõltub palju. KOVi esindajad ja linna kriisikomisjoni liikmed kogevad kogukonna kaasamise olulisust ning erinevaid võimalusi selleks, samuti saavad nad praktilist sisendit oma tööks.
Kohalik omavalitsus: Viljandi linn
Martna kogukonnakohviku tuleohutus
Projekti eesmärk: Martna kogukonnakohviku ruumides on tagatud tuleohutus
Projekti kokkuvõte: Martna kogukonnakohvik asub Haapsalu Tarbijate Ühistu ruumides (äriruumi üürileping sõlmitud 8. märtsil 2022.)
Kogukonnakohvik on mõeldud Martna kandi inimeste kokkusaamise paigaks, seltskondlike kogunemist, koolituste, kogukondlike sündmuste läbiviimiseks. Ruumid võimaldavad ka kriisiajal koguneda kogukonna liikmetel. Ruumides on ahjuküte, mis paraku ei ole kasutatavad. Ahjud on aja ja niiskusega vajunud. Üks korsten vajab uuesti ladumist, teised korstnajalad puhastusluukide paigaldamist. Kuna ruumid on avalikus kasutuses, siis tuleb need varustada tulekustutite, suitsu- ning vingugaasianduritega. Ruumide kütteks on plaanitud paigaldada puuküttega küttekolded. Üks pliit on juba paigaldatud ja töökorras. Vajalik on eel vähemalt ühe kamina paigaldamine.
Kohalik omavalitsus: Lääne-Nigula vald
Kaarlisauna veevarustus kriisiajal
Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on Kaarlisauna elamurajooni elanikele säilitada veevarustus pikemate elektrikatkestuste korral.
Projekti kokkuvõte: MTÜ Sauna tee taotleb Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvoor elanikkonnakaitse võimekuse arendamiseks (Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital) toetust, et soetada Kaarlisauna elamurajooni pumbamajale elektrigeneraator ja hüdrofoor, mis võimaldaks pikemate elektrikatkestuste ning kriiside korral elanikkonna veevarustuse säilitada.
Mõned olulised osundused:
* Kaarlisauna elamurajoon paikneb Kohila vallas, Aespal.
* Kaarlisauna elamurajoonis on hetkel 22 majapidamist, ehk ca. 74 elanikku.
* Kogu elamurajooni kruntide arv on 37, mis teeb orienteeruvaks perspektiivseks elanike arvuks ca. 140 inimest.
* Veevarustuse tagab Kaarlisauna elamurajooni keskel olev puurkaev koos pumbamajaga.
* Muid veeühendusi Kaarlisauna elamurajoonis ei ole.
Kuna 90% elanikest on väikeste lastega pered, siis veeühenduse säilimine pikemate elektrikatkestuste ning kriiside korral on äärmiselt oluline.
Kohalik omavalitsus: Kohila vald
Elanikkonnakaitse võimekuse parandamine Vajangu piirkonnas
Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on saavutavad piirkonnas arendatava kerksuskeskuse ruumid esmased hädavajalikud tingimused lühiajaliseks majutamiseks: renoveeritud elektrisüsteemid ja loodud generaatori valmidus, loodud ruumide tuulutamisvõimalus, loodud võimalused lihtsaks majutamiseks. Arendatav kerksuskeskus on varustatud hädaolukorras esmatähtsate vahenditega, mis on vajadusel kasutavad ka teistes piirkonna külades ja KOV asulates.
Projekti kokkuvõte: Projekti käigus tõstetakse Tapa valla Vajangu piirkonna elanikkonnakaitse võimekust avaliku varjumiskoha parendamise kaudu, et selle ruumidest arendada kohalik kerksuskeskus. Samuti soetatakse projekti käigus võimalike hädaolukordade puhuks vajalikku varustust. Ruumide elektrisüsteemide autonoomsuse ja kasutuskindluse tagamiseks renoveeritakse ruumide elektrisüsteem (sh. paigaldatakse säästlikud led-lambid) ning soetatakse elektrivarustuse kindlustamiseks diiselrgeneraator; õhuvahetuse tagamiseks vahetatakse praegused aknatäited uute, avatavate akendega. Ruumidesse ostetakse esmaabi, ohutuse ning ööbimis- ja toitlustamisvõimaluse tagamiseks vajalikud vahendid ja tehnika. Mitmed soetused on kasutatavad ka väljaspool parendatavaid ruume, mistõttu elanikkonnakaitseks vajalike vahenditega varustatus, aga ka projekti käigus tehtavad üritused ning osapoolte vaheline koostöö ja infovahetus, suurendab Vajangu piirkonna, aga ka kogu omavalitsuse elanikkonnakaitse võimekust.
Kohalik omavalitsus: Tapa vald
Rapla valla toimepidevuse tõstmine kriisiolukorras: Kaiu piirkonna evakuatsioonikoha korraldamine Kaiu Hariduskeskusesse.
Projekti eesmärk: Kaiu Hariduskeskus on korraldatud evakuatsioonikohaks; välja on ehitatud elektri varutoite valmidus koos mobiilse generaatori soetamisega.
Projekti kokkuvõte: Projekt taotleb Kaiu piirkonna evakuatsioonikoha korraldamist Kaiu Hariduskeskusesse. Selleks ehitame välja elektri varutoite valmiduse koos mobiilse generaatori (treileril) soetamisega.
Projekti soovitud tulemus: Kaiu Hariduskeskus on korraldatud evakuatsioonikohaks; välja on ehitatud elektri varutoite valmidus koos mobiilse generaatori soetamisega. Võimsus 33 kVA katab vajaduse: küte, valgus, töötab köök. Rapla valla Kaiu piikonna evakuatsioonikoht tagab elanikonnale parema kaitse kriisiolukordades.
Kohalik omavalitsus: Rapla vald
Lohusuu Vabaajakeskuses kerksuskeskuse parendamine
Projekti eesmärk: Projektiga saab kerksuskeskus elanikele pesemisvõimaluse kriisiolukorras
Projekti kokkuvõte: Lohusuu piirkonnas elab üle 300 kodaniku. Arendatav kerksuskeskus asub hea juurdepääsetavausega kohas. Hetkevajadustest ja võimalustest tulenevalt on tarvilik pesemisvõimaluse tagamine hoones kriisiolukorra tarbeks.Suuremate arendustööde tegemiseks ei ole eraldatud hetkel piisavalt rahalisi vahendeid, kui ajapikku on võimalik jõuda planeeritud tulemini.
Kohalik omavalitsus: Mustvee vald
Uuringu läbiviimine Viimsi valla erivajadusega inimeste ja nende perekondade kriisideks valmisoleku ja vajaduste kaardistamiseks
Projekti eesmärk: Läbi viidud uuring annab ülevaate erivajadusega inimeste ja nende perekondade valmisolekust kriisidega toime tulla ning on sisendiks kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonile elanikkonna kaitsevõimekuse tõstmisel
Projekti kokkuvõte: Viimsi vallas elab umbes 800 erivajadusega inimest, kelle eest suures osas hoolitsevadnendeperekonnad. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada, et milline on isikute abivajadusjavajadused elanikkonna kaitse vaates ning uuringu tulemused võiksid ollatoekskriisireguleerijatele ja kohalikule omavalitsusele erivajadusega inimeste vajadustegaarvestamiseks. Samuti on uuring vajalik, et teadvustada ka erivajadustega inimestelejanende lähedastele vajadust olla valmis. Erivajadusega inimesed elavati hajutatult ülekoguViimsi valla ja kui tekib vajadus inimesi evakueerida on vajadused kaardistatud. Samuti
annab uuring ülevaate, et millised on perekondade vajadused, et võimalikult pikaltiseseisvalt toime tulla, kui abi jõudmiseks läheb aega – kriisivarude kaardistus, meditsiinilistevahendite olemasolu kodus, liikumisvõimalused, vajadus esmaabi andmise väljaõppeks jne.
Kohalik omavalitsus: Viimsi vald
Ristiküla kriisivalmidus
Projekti eesmärk: Kalda, Kõveri ja Ristiküla elanikel on kriisiolukorras infopunktis olemas esmavajalik, et iseseisvalt toime tulla ja/või oodata valla juhiseid.
Projekti kokkuvõte: Ristiküla külaselts annab enda panuse, et säilitada Kalda, Kõveri ja Ristiküla elanikel psühhosotsiaalne heaolu kriisi olukordades, soetatades selleks vajaliku inventari, mida saab vajadusel ühiselt infopunktis rakendada. Kuigi kodu on igaühe kindlus, siis kriisiks valmisoleku tase on erinev ja sellest tingituna saab olla külaselts abiks, et tagada esmavajadused, turvalisus ja ennetada kriisiolukorrast tingitud stressi.
Kohalik omavalitsus: Saarde vald
Tänassilma, Valma, Uusna ja Paistu kogukondadea ühisprojekt kriisivalmidus elanikkonna kaitseks
Projekti eesmärk: Tänassilma, Valma, Uusna ja Paistu piirkonnad tulevad kriisides paremini toime. Elanike teadlikkust on tõstetud ja nad oskavad kriisiolukorras käituda.
Projekti kokkuvõte: Tänassilma, Valma, Uusna ja Paistu kogukondade ühisprojektiga soovitakse tõsta kogukonna teadlikkust, et kriisiolukorras hästi hakkama saada. Soovime kriisi ennetades läbi mõelda, kuidas selleks ühiselt valmis olla. Selleks korraldame elanikkonnakaitse koolitusi koostöös Päästeametiga, Päästeameti ennetusspetsialistiga ja Sakala maleva Naiskodukaitsega. Viime läbi kogukonnas kriisiplaani koostamise, kaardistame kogukonnas asuvate majapidamiste võimekuse kriisis toime tulla, mille tulemina anname välja infovoldikud, evakueerimise kaartid ja kiriisiplaanid vastavalt küla kogukonnale. Infovoldikud jagame piirkonna majapidamistele ning soetame ka telgid igasse piirkonda, mis saab olema kriisiolukorras n-ö staabipunktiks.
Kohalik omavalitsus: Viljandi vald
Reservtoite rajamine ja generaatori soetamine Karula piirkonda Karula teeninduskeskusesse
Projekti eesmärk: Karula teeninduskeskuse hoonesse on rajatud reservtoite valmidus koos generaatoriga ning seega on hädaolukorras võimalik tagada hoone varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).
Projekti kokkuvõte: Karula piirkonna kogukond ja Valga valla kogukondade võrgustik on sõlminud kokkuleppe rajada vallale kuuluvasse
Karula teeninduskeskuse hoonesse reservtoide ja koos elektrigeneraatoriga, mis võimaldab elektrikatkestuse korral tagada elektrivarustus ja hoone
kasutamist elektrikatkestuse korral kogunemiskoha ja infopunktina.
Karula piirkonnana saab käsitleda ühinemiseelset Karula valda ning sellel alal elab umbes 1250 inimest. Kuna
elektrikatkestused piirkonnas on sisuliselt igapäevased, siis tagatakse vähemalt ühe avalikus kasutuses oleva hoone
varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti
hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).
Kohalik omavalitsus: Valga vald
Ajutine varjekoht Liival
Projekti eesmärk: Muhu keskuses Liival, pastoraadi keldris on korrastatud ja avalikkuse kasutuses üks ajutine varjekoht ootamatu ohu puhuks.
Projekti kokkuvõte: Käesoleva projekti raames korrastatakse ajutiseks varjekohaks Muhu pastoraadihoone kelder Liiva küla keskel. Kelder on heas seisukorras kaheruumiline võlvkelder, mida on 20. sajandi teises pooles kasutatud tsiviilkaitsevarjendina. Projekti käigus korrastatakse sissepääs, taastatakse keldri ventilatsioonisüsteem, luuakse valmidus elektrigeneraatori ja sanitaarsüsteemi paigaldamiseks. Projekti sihtgrupiks on nii kohalikud inimesed kui Muhu saare külastajad, kellel ei ole praegu ootamatu ohu korral Liival kuhugile varjuda. Olukorras, kus Muhu saare keskusasulas puuduvad igasugused avalikud varjevõimalused, on juba üks väike varjekoht parem kui mitte midagi.
Kohalik omavalitsus: Muhu vald
Termokaameraga drooni soetamine kadunud inimeste otsimiseks ja kasutamiseks kriisiolukordades
Projekti eesmärk: Soetada droon termokaameraga, et arendada elanikkonnakaitse võimekust ja suurendada tegevuste tõhusust hädaolukordades.
Projekti kokkuvõte: MTÜ Iga Elu varustamine soojuskaameraga drooniga on suunatud organisatsiooni tegevuse kiiruse ja tõhususe suurendamisele kriitilistes olukordades. Projekti raames kasutusele võetud professionaalne soojuskaameraga droon saab olema võtmevahend kriisiolukordade ja loodusõnnetuste korral, nagu metsatulekahjud, veereostuse avastamine, lumetormid ning otsingu- ja päästeoperatsioonid inimeste kadumise korral metsades ja rusude all. Samuti on see oluline evakuatsiooni ja inimeste teavitamiseks. See tehnoloogiline lahendus tagab organisatsioonile kaasaegse jälgimise ja andmete edastamise vahendi, parandades selle võimalusi erinevate hädaolukordadele reageerimisel koostöös päästeametiga.
Kohalik omavalitsus: Jõhvi vald
Vaida kandi kerksuskeskuse loomine
Projekti eesmärk: Vaida kandi parema infoliikumise ja kerksuskeskuse loomisega on tagatud parem elanikkonnakaitse.
Projekti kokkuvõte: Vaida ja Vaida kandi elanikele kiireks ning kättesaadavaks info edastamiseks uuendatakse Vaida.ee koduleht. Lisaks kodulehe uuendamisele luuakse ja levitatakse paberkandjal hädaolukorra kontakte.
Soetatakse kohaliku omavalitsuse kriisimeeskonna liikmete, Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsi ning Vaida kandi osade külavanemate koostööl välja selginenud vajadusest lähtuvalt piisava võimekusega generaator, et luua kriisi infopunkt ehk kerksuskeskus Vaida alevikku. Läbi kerksuskeskuse loomise tagatakse kohalikele inimestele häda- ja kriisiolukorras koht kus koguneda ja saada infot, viibida soojas ja valgustatud ruumis ning laadida vajalikke seadmeid. Kogukonna kriisivalmidus ja turvatunne on suurenenud kuna on soetatud vajalik inventar ja on tagatud parem info kättesaadavus.
Kohalik omavalitsus: Rae vald
Maarja Küla (SA) kriisivõimekuse tõstmine
Projekti eesmärk: Projekti lõpuks on kõikidel osapooltel teada oma liikumised, kohustused, ressursid või teadmine kust mida saab, läbimõeldud ja kaardistatud tegevused – nii palju kui üldse on võimalik ette ennustada. Eesmärk on, et Maarja Küla elanikud/kliendid ei tekita kohalikule kogukonnale lisaprobleeme vaid Maarja Küla on läbi mõelnud oma tegutsemise kriisisituatsioonides.
Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on tõsta kriisideks valmisoleku ja kriisiolukordades hakkamasaamise võimekust intellektipuudega täiskasvanute kogukonnas Põlvamaal, Maarja Külas ja Maarja Küla Tartu kogukonnas. Eesmärgi saavutamiseks selgitati koostöös Maarja Küla Sõprade Klubi MTÜ, Maarja Küla SA, Päästeameti ja Põlva vallavalitsuse/ Tartu linnavalitsuse esindajaga välja missugune on Maarja Küla praegune võimekus kriisisituatsiooniga toimetulekuks ning silmas pidades tekkinud uusi ohte leiti, et on vajadus:
– uuendada kriisiplaani
– luua Maarja Külale oma evakuatsiooniplaan
– mängida läbi evakuatsioonisituatsioon
– hankida inventari.
Projekti lõpuks on kõikidel osapooltel teada oma liikumised, kohustused, ressursid või teadmine kust mida saab, läbimõeldud ja kaardistatud tegevused – nii palju kui üldse on võimalik ette ennustada. Eesmärk on, et Maarja Küla elanikud/kliendid ei tekita kohalikule kogukonnale lisaprobleeme vaid Maarja Küla on läbi mõelnud oma tegutsemise kriisisituatsioonides.
Kohalik omavalitsus: Põlva vald
Oluline investeering Muuga piirkonna elanike turvalisuse tagamisse
Projekti eesmärk: Kitsaskohtade lahendamiseks ning Muuga piirkonnas parema ohutustaseme tagamiseks plaanime läbi viia ühest või kahest etapist koosneva demograafilise uuringu selgitamaks välja elanike paiknemise ja tegeliku arvu, aga ka võimaliku abivajaduse. Teise etapi viime läbi vajaduspõhiselt, meie jaoks on hetkel esmatähtis esimese etapi tulemus.
Projekti kokkuvõte: Käesoleva projektiga soovime välja selgitada Muuga elanike paiknemise ning arvu eesmärgiga 1) järjepidevalt jagada ohutusalast infot ja teha seda palju sihitumalt kui seni ning 2) kriisiolukorras vajalikku infot kiirelt ja efektiivselt elanikeni viia.
Projekti:
– on kaasatud Tartu Ülikooli Sotsiaaluuringute Rakenduskeskus (RAKE), kelle abiga viime projektiperioodi vältel läbi ühest või kahest etapist koosneva Muuga piirkonna demograafilise uuringu.
– sihtgrupp on terve Muuga elanikkond, kelle ohuteadlikkust ning -taset soovime projekti abil saadud teabe abil tulevikus tõsta ning tagada.
– otsene tulemus on ülevaade Muugal elavate inimeste arvust, paiknemisest (tänava täpsusega) ja võimalikust abivajadusest kriisiolukorras või evakueerumist nõudvas olukorras.
Projekti on kaasatud Maardu LV.
Kohalik omavalitsus: Maardu linn
Vinni valla hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamine
Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on Vinni valla elanikud teadlikud võimalikest hädaolukordadest, nad on valmis liituma kriisiohjamise meeskondadega ning kohalik omavalitsus on valmis toetama elanikke raskustega toimetulekul.
Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on tagada Vinni vallale tõhus kriisireguleerimise võimekus. Esimeses etapis valmib Vinni valda hõlmav hädaolukorra riskianalüüs ja sellest lähtuv kommunikatsiooni- ja kriisireguleerimise plaan koos ressursside ja personali mobiliseerimise kavaga. Teises etapis luuakse kiire reageerimisvõime tagamiseks kriisiohjamise meeskonnad, kes suudavad koordineeritult lahendada kriisisituatsioone ja minimeerida nende mõju. Projekti sihtgrupiks on Vinni valla elanikud. Projekti tulemusena on valla elanikud teadlikud võimalikest hädaolukordadest, nad on valmis liituma kriisiohjamise meeskondadega ning kohalik omavalitsus on valmis toetama elanikke raskustega toimetulekul.
Kohalik omavalitsus: Vinni vald
Lähkma-Saunametsa kogukonna turvalisuse tõstmine
Projekti eesmärk: Külamaja hoones on tagatud generaatoriga elekter, kogukonnaköögi toimimine on gaasipliidiga tagatud ja maja ja sissesõidutee valgustus tagab turvalisuse maja külastajatele. 2022 soetatud el.generaatorile ühenduse loomine külaseltsi hoonega,tagada kiire el taastamise võimalus;
Projekti kokkuvõte: Külaseltsi hoone asub hajaasustuse piirkonnas ja elektrikatkestused piirkonnas on sagedased. Antud projektiga ühendatakse kaabliga kuur ja külamaja ja paigaldatakse vajalikud ühendused; Külaseltsile gaasipliidi soetamine koos gaasiballooni ja vajalike ühendustega; Külamaja on kogukonna lähim kerksuskeskus. Vajadusel saavad kogukonnaliikmed jt. abivajajad külamajas hädavajalike teenuseid. Gaasipliidi soetamine võimaldab vähendada survet elektrivajadusele; Valgustuse rajamine külamaja ette; Väga palju tegevusi toimub õhtusel ajal, liikumisanduriga valgustus, tõstab turvalisust; valgustuse rajamine sissesõiduteele (sillale); Külamaja juurde pääseb üle jõe, mille ületamine pimedas on väga ohtlik külamaja külastajatele ja jalajkäijatele/bussi kasutajatele. Plaanis on paigaldada juhtmevaba valgusti, mis muudab silla kasutamise turvaliseks.
Kohalik omavalitsus: Saarde vald
Elustamisvahendid Haljala valda
Projekti eesmärk:
Tagatud on võimalikult kiire elupäästev abi koolituse läbinud abistajate poolt.
Projekti kokkuvõte: Projekti tulemusel on Haljala vallas neljas erinevas asukohas – Võsu päästekomandos, Võsu rannaklubis, Haljala koolis, Käsmu poes – elustamisvahendite komplektid.
Komplektis sisaldub elustamisseade AED Mindray C1A, seljakott, õlakott ja seinakapp. Tegemist on pika aku elueaga (kuni 6 aastat) seadmega, millel on hääljuhised kolmes keeles ja mis juhendavad elustamist. Seadme garantii on 8 aastat.
Seadme soetamisega kaasneb tasuta koolitus. Eelpool nimetatud objektide puhul on tegemist rahvarohkete kohtadega, kus seni elustamisvahendid puuduvad.
Kohalik omavalitsus: Haljala vald
Kerksuskeskuse loomise alustamine Aseri Kooli hoonesse statsionaarse generaatori ostmise ja paigaldamisega
Projekti eesmärk: Aseri Kooli hoones on statsionaarne generaator, mis elektrikatkestuse korral automaatselt taastab hoones elektri.
Projekti kokkuvõte: Statsionaarse generaatori ostmine ja paigaldamine Aseri Kool hoonesse, Aseri alevikus elavate kogukonna liikmete tarbeks loodava kerksuskeskuse välja arendamise esimene samm. Aseri Kooli hoones asuvad põhikool, muusikakool, lasteaed ning kultuurikeskus. Hoone 0 korrus on ruumirohke ja parimate eeldustega nii kerksuskeskuse kui varjumiskoha loomiseks.
Ametlik varjumiskoht täna Aseri alevikus puudub. Kerksuskeskus on välistest teenusepakkujatest sõltumatu hoone, kus inimesed saaksid sooja, infot ja vajadusel telefoni laadida, suppi keeta või välise ohu korral varjuda. Hoones on piisavalt ruumi kriisivarude ladustamiseks ja abivajajate majutamiseks.
Kohalik omavalitsus: Viru-Nigula vald
KOGUKONDLIK ELANIKKONNAKAITSE KOOSTÖÖVÕRGUSTIK PÕLTSAMAA VALLAS
Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on võimestada Põltsamaa valla kogukondi ning pakkuda inimestele veel rohkem turvatunnet ja arendada hajaasustuse kriisiabipunkte. Eesmärgiks on koostöös Põltsamaa Vallavalitsuse ja hajaasustuses elavate külaelanikega teadvustada kriisiolukordades käitumised, dokumenteerida ressursid ja luua juhised kriisiolukordades tegutsemisteks.
Projekti kokkuvõte: Projektiga algatatakse laialdane koostöö Põltsamaa vallavalitsuse, kriisikomisjoni ja kohalike kogukondadega. Projekti tulemusel koostavad Põltsamaa piirkonna külad endale kogukondlikud kriisiplaanid. Valmib vähemalt 9 küla kriisiplaani. Iga kogukond osaleb oma küla plaani koostamisel, tehakse koostööd Põltsamaa valla kriisikomisjoni liikmetega. Kaasatakse Päästeameti spetsialiste.
Kogukondlikke arutelusid koordineerib Jõgevamaa Kodukandi Ühendus
Kohalik omavalitsus: Põltsamaa vald
Rõngu Vabatahtlike Depoohoone I etapi ehitusjärelvalve
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on tagada Rõngu Vabatahtliku Päästseltsi uue hoone I etapi valmimise ehitusjärelvalve, et hoone ehitatakse parimal viisil, et selles saaks Rõngu piirkonnale vajalik siseturvalisuse keskus. Hoones on plaanis lisaks tavapärasele vabatahtliku pääste tegevustele, tagada ka võimalus hoonet kasutada kriisi- ja kohaliku kogukonna väljaõppekeskusena, kus igas olukorras on olemas soojus, vesi ja elekter.
Projekti kokkuvõte: Rõngu Vabatahtlik Päästeselts on tegutsenud juba aastast 1889, olles aastast 1998 ka Päästeameti lepingulised partnerid. Rõngu vabatahtlikud tegutsevad lisaks maapäästele ka veepäästega. Nad on oluliseks partneriks ka piirkonna kriisivalmiduse tõstmisel ning ohutus- ja ennetusalase teadlikkuse suurendamisel. Seepärast otsustati ka 2. septembril Külade Kärajatel, et just nende MTÜ on see, millel on hetkel kõige suurem mõju Elva valla elanikkonnakaitse võimekuse arendamisele ning mis ka hädasti vajab hetkel iga lisatoetust, et oma võimekust veelgi suurendada. Külade Kärajad on kogukondlik arutlusvorm Elva vallas, kus osalevad lisaks vallavalitsuse liikmetele ka valla külavanemad, külaseltside aktivistid, piirkonnakogude liikmed, teised vabasektori eestvedajad ja aktiivsed kohalikud elanikud.
Antud toetus aitab kiirendada päästeseltsi uue hoone valmimist.
Kohalik omavalitsus: elva vald
Mobiilse Kerksuskeskuse loomine
Projekti eesmärk: Mobiilse kerksuskeskusega tagada operatiivne ja tõhus abi osutamine erinevates kriisi olukordades ning kriisi piirkondades. Operatiivsuse ja kiire abi osutamisega tõstame elanikkonna kaitsevõimet.
Projekti kokkuvõte: Luua multilift konteineri baasil mobiilne kerksuskeskus, kus konteiner on varustatud vajaliku inventariga, mida on võimalik erinevates kriisi olukordades ja piirkondades operatiivselt kasutada ning on toimepidav. Üldjoontes on kerksuskeskused kui infoteabe punktid, siis mobiilse kerksuskeskuse võimalused oleksid laiemad. Konteiner on varustatud EASY UP telkidega, mida saab omavahel siduda ja luua suurem ruum inimeste kaitseks. Lisaks toimepidavusele on konteineris lauad pinkidega (ca300 istekohta), toidu soojendamise võimalus, lisaks mobiilsed wc`d, generaatorid, soojapuhurid, elemendaarsed hügeenitarvikud (mähkmed imikutele jne). Lastele pliiatsid-paberid mänguasjad.
Varustuse valmisolek võimaldab reageerida näiteks kahele kriisiolukorrale. Vajadusel luua eraldi telk meditsiini jaoks, kus kannatanutele osutatakse esmaabi.
Eesmärk on teha mobiilne kerksuskeskus võimalikult paindlikuks ja laialdaselt kasutatavaks, arvestades kõikvõimalikke kriise ja kriisiolukorra vajadusi.
Kohalik omavalitsus: tallinna linn
Kogukond kriisiks valmis
Projekti eesmärk: Kose-Uuemõisa kogukond ja Kose valla külad on teadlikud kriisisituatsioonidest, hädaolukorras oskavad käituda ja omavad evakuatsioonikogemust.
Projekti kokkuvõte: Vaadates olukorda maailmas ja hinnates meie vajadusi kogukonna tasandil, siis kohalikud elanikud peavad olema valmis kriisisituatsioonide lahendamiseks.
Kose valla kogukonnakomisjon andis nõusoleku Kose-Uuemõisa Arendamise Seltsi tegevustele elanikkonnakaitseks vallaüleselt. Koostöös kohaliku omavalitsusega valiti projekti teemaks evakuatsiooni õppus, kuna seda pole reaalselt selles piirkonnas läbi viidud. Kose-Uuemõisas ja Kosel läbiviidaval evakuatsiooni õppusel osalevad erinevad Kose valla piirkondade esindajad ja külavanemad saavad hiljem uued teadmised oma piirkonda edasi viia. Õppuse ja õppuse planeerimise protsessi paralleel- ja jätkutegevus on koostada piirkonna kriisiplaan, mille loomine on välja toodud hiljuti Kose-Uuemõisa Arendamise Seltsi poolt kinnitatud piirkonna arengukavas.
Ühelt poolt seisab aktiivne kogukond demokraatlike väärtuste ja turvalise ühiskonna eest, teiselt poolt toetab KOV kodanikualgatust ja võimaldab kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida.
Kohalik omavalitsus: kose vald
Leevaku kandi külade elanikkonnakaitse võimekuse tõstmine
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on Leevaku kandi kogukonna võimekuse suurenemine kriisiolukorras elanike esmavajaduste tagamiseks ja naaberkogukondade abistamiseks.
Projekti kokkuvõte: Kriisi ajal on rollid jaotatud elaniku, kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel, kuid nende osapoolte vaheliseks ühendavaks lüliks on kogukond. Maapiirkondades on kriisidega hakkama saamisel oluline roll kogukonnal, kes oskaks ja suudaks kriisiolukorras toeada ja korraldada oma piirkonna elanike abistamist ning olla partneriks KOV-ile ja riigiasutustele. Esmane vajadus on puhta joogiveega varustatus ja kütuse tagamine generaatorite töötamise kindlustamiseks. MTÜ LEEVAKK soetab kriisiolukorras kiirelt ja operatiivselt tegutsemiseks kütuse- ja joogiveemahutid ning kattega haagise, et oleks võimalik tagada Leevaku kandi külade ja vajadusel ka naaberkülade toimepidevus. Projekti
tulemusena on Leevaku kandi kogukonnal parem võimekus kindlustada oma jõududega kogukonnale ja naaberküladele
esmavajaduste tagamine.
Kohalik omavalitsus: räpina vald
Piirsalu küla avaliku tuletõrje veevõtukoha rajamine
Projekti eesmärk: Elanikukaitse võimekuse tõstmine tuletõrjevee kättesaadavuse kaudu Piirslau külas.
Projekti kokkuvõte: Külas toimunud avalikel aruteludel on selgunud puudusena elanikkonnakaitse valdkonnas nõuetele vastava kustutusvee võtmise koha puudumine. Probleemi lahenduseks tuleb veevõtukoht välja ehitada. Veevõtukoha saab rajada olemasolevale tiigile kuivhüdrandi paigaldamisega. Projekti käigus tarnitakse ja paigaldatakse nõuetele vastav kuivhüdrandi komplekt, mis tagab piirkonna hoonete kustutamiseks vajaliku vee olemasolu tuleohu korral.
Kohalik omavalitsus: Lääne-nigula vald
Piirkondliku kogukonna turvalisuse tõstmine
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk selle lõppedes on generaatori valmiduse olemasolu, kuhu hiljem paigaldada generaator.
Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgi saavutamiseks tuleb meil alustada eeltöödega, milleks on esmalt generaatori paigalduseks valmidus loomine. Tulenevalt maailmas toimuvast ja loodusstiihiatest on see tegevus ennetavaks tegevuseks võimaliku tekkida võiva kriisi puhkedes. Sihtgrupiks on eelkõige piirkondlik kogukond, kellele külamajas pakkuda elektrienergiaga varustatus, kriisi iseloomust ja ulatuslikkusest laialdasema ulatusega katkestuste korral, mis võimaldaks ka suurema rahva hulga vastu võtmist. Projekti elluviimisel saame tagada elementaarse elektriga varustamise valgustusele, õhksoojuspumpadele, nutiseadmete laadimiseks, elektrist sõltuvatele haigetele nt. lisahapniku aparaadi varustamise elektriga jne.
Kohalik omavalitsus: Põltsamaa vald
Elektri varustuskindluse tagamine kogukonnamajas
Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on, et MTÜ Maadaam ostab elektrigeneraatorid ja energiaploki, mida elektrikatkestuste korral on võimalik kasutada Kiikla rahvamajas ja Kiikla kandi kogukonnakogusse kuuluvate külade peredel vajaliku esmase elektri tootmiseks. Kiikla rahvamaja kui kogukonnamaja oleks koht kuhu külmal ajal ja kriisiolukorras on võimalik kogukonnarahval kokku tulla.
Projekti kokkuvõte: Projekti tulemusel ostetakse kogukonnale elektrigeneraatorid. Sellega saavutatakse kogukonnakeskuses Kiikla rahvamajas elektri tootmine rahvamaja jaoks ning Kiikla kandi kogukonnakogusse kuuluvate külade peredele kriisiolukorras esmaste elektrivajaduste tagamiseks lühiajaliselt.
Kohalik omavalitsus: Alutaguse vald
Rõude piirkonna elanikkonnakaitse võime parendamine (Lääne-Nigula valla arengukava tegevus- kergsuskeskuste arendamine osavaldades)
Projekti eesmärk: Rõude Külamajale generaatorivalmiduse ja pikendusjuhtmete soetamine eesmärgiga tagada Külamaja (maasoojuspumpade) toimepidevus ja võime generaatori olemasolul toita muuhulgas küla pumbamaja (Matsalu Veevärgiga kooskõlastatud lahendus).
Projekti kokkuvõte: Rõude külamajas tegutseb MTÜ Rõude Küla Selts kes on aktiivsed kohaliku käsitöö valmistamisel, kui ka kultuuri ja vabaaja ürituste korraldamisel. Külamajal on suured ruumid kus saab pakkuda inimestele majutust ja toitlustamist. Kuna hoonel on maaküte siis generaatorivalmiduse loomine on hädavajalik. Ühtlasi asub Külamajast ca 100m kaugusel pumbamaja mis varustab alevit joogiveega. Võimalik on ühe generaatoriga varustada mõlemat kohta ja suuline kooskõlastus on Matsalu Veevärgiga olemas, et kriisiolukorras taoline lahendus töötaks. Rõude kasuks räägib asjaolu, et kanalisatsioon töötab vabavoolul, puuduvad ülepumplad.
Kohalik omavalitsus: Lääne-Nigula vald
Generaatori soetamine elektri varustuskindluse tagamiseks kriisiolukordades
Projekti eesmärk: Mobiilse elektrigeneraatori olemasolu loob elektri varustuskindluse ja tagatakse kriisiolukordades elutähtsate teenuste jätkusuutlikus.
Projekti kokkuvõte: Lüganuse valla kriisikomisjoni otsusega seotakse generaatori soetamine Purtse Vabatahtlik merepääste MTÜ-ga .Purtse Vabatahtlik Merepääste MTÜ tegeleb haagisel generaatori soetamiseks taotluse esitamisega kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetusvooru. Generaatori soetamisega luuakse kriisiolukordades elektrivarustuskindlus kohaliku omavalitsusele kerksuskeskustes ehk hoonetes, mis on välistest teenusepakkujatest (elekter, küte jne) sõltumatud. Piirkondlike katkestuste korral saab tagada näiteks kogukondadele elutähtsad teenused. Soetatava järel veetava generaator võimsusega 32KW on arvestatud selliselt, et see suudaks katta keskmise suurusega ühiskondliku hoone põhivajadused.
Kohalik omavalitsus: Lüganuse vald
Elektrigeneraatorite soetamine Tudulinna kogukonnale
Projekti eesmärk: Elanikkonna – Tudulinna kogukonnaliikmete – kaitsevõimekuse tõstmine ja esmavajaduste rahuldamine läbi elektrigeneraatorite.
Projekti kokkuvõte: Meie Ida-Virumaa piirkond, Tudulinna ja sh ümberkaudsed külad, on tuuliste ja tormiste illmade korral tõsise probleemi ees – elektrikatkestused kestavad tihtilugu nädalaid. Sellises olukorras. kus elekter on meie igapäeva tegevustes asendamatu, millest sõltub nii olmelised, kui elulised tegevused sh mõne leibkonna ettevõtte käekäik, on oluline omada kogukonna kasutuses elektrigeneraatoreid. Generaatorite eesmärk on akude laadimine, toidu valmistamine ja vee pumpamine toidu valmistamiseks/joogiveeks. Otsus oli soetada 3 generaatorit, millest 1 jääb Oonurme küla (asukoht Oonurme külamaja) kasutusse ning 2 generaatorit hoiustatakse Tudulinna rahvamajas, et vajadusel neid sealt laenutada.
Kohalik omavalitsus: Alutaguse vald
Tuhalaane ja ümberkaudsete külade turvavõimekuse tõstmine
Projekti eesmärk: Tagada elektrivarustatus rikete korral. Samuti saavad generaatorit kasutada ka teised kogukonnad-külad vallas hädaolukordades. Kasutada loengutes saadud teadmisi kodudes ennetustegevusteks.
Kokkuvõte: MTÜ Tuhalaane kui külaelu edendaja on võtnud oma südameasjaks tõsta küla võimekust reageerida kriisiolukordades kiiresti. MTÜ Tuhalaane on sõlminud Tuhalaane külamaja kasutamiseks Mulgi Vallavalitsusega Tasuta Avaliku Kasutamise lepingu aastani 2028. Lähtuvalt sellest soovime külale soetada elektrigeneraatori DIESEL 6000 E XL C5, SDMO2 hinnaga 3190€ võimalike pikemaajaliste elektrikatkestuste puhuks. Samuti korraldada koostöös Päästeametiga ja Sakala maleva Naiskodukaitsega õppepäevi nii elektrigeneraatori kasutamisest kui ka ennetustegevustest kriisiolukordades. Kokkulepe õppepäevade korraldamiseks on Päästeametist Alor Kasepõlluga ja Naiskodukaitsest Kai Kannistuga olemas. Külamaja juures mäekülje sees asub ka kelder, mida soovime renoveerida toiduainete ja kriisivarude hoidmiseks ja vajadusel inimeste varjumiseks kasutusele võtta. Vaja on vedada vool, valada põrand ning ehitada valmis riiulid, uksed, salved ja istumiskohad.
Kohalik omavalitsus: Mulgi vald
Elanikkonnakaitse koostöövõrgustik saku vallas
Projekti eesmärk: Saku vallas on laialdane teadlikkus kogukondlikust kriisiennetusest ja kriisiaegsest kommunikatsioonist ning sellekohane toimiv koostöö kogukondlike ühenduste ja vallavalitsuse vahel.
Kokkuvõte: Projektiga algatatakse laialdane koostöö Saku vallavalitsuse, Saku valla kriisikomisjoni, kohalike kogukondade (sh külaseltsid, korteriühistud, uusarenduste piirkonnad) ning erivajadustega inimesi koondavate organisatsioonide vahel ning moodustatakse elanikkonnakaitse koostöövõrgustik. Projekti I etapis viiakse läbi kaardistus elanike, ühenduste ja organisatsioonide teadlikkusest kriisideks valmisolekust. Seejärel luuakse kontaktide võrgustik erinevate huvigruppide vahel, et teadlikkus oleks tagatud võimalikult laiapõhjaline, kaasates vallas tegutsevaid organiseerunud kodanikeorganisatsioone. Projekti II etapis toimuvad kontaktisikute kohtumised, koostööarutelud/koolitusseminarid, et viia kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse informatsioon võimalikult laiale sihtgrupile.
Kohalik omavalitsus: Saku vald
Kerksuskeskuse loomine Kõljala külamajja
Projekti eesmärk: Tagada Kõljala külamajas elektrivarustuskindlus. Pakkuda kogukonnale kriisiajal valgustatud sooje ruume, kus on võimalik teha süüa, samuti pesemisvõimalust. On võimalik pakkuda majutust välivooditel koos voodivarustusega.Info jagamine kogukonnas.
Kokkuvõte: Kõljala keskuse kortermajades on paljudes korterites ainult elektriküte. Elektri puudumisel on korterid külmad, ei saa süüa teha. Samuti saavad mobiilide ja raadiote akud tühjaks. Kultuuriselts Kevadel plaan koostöös KOV-ga arendada Kõljala külamaja kerksuskeskuseks,
Kerksuskeskus (külamaja) on avatud kõigi piirkonna elanikke jaoks kriisi ajal ja kus on olemas info hetke olukorra kohta, kus saab soojas olla, süüa teha, pesta, akusid laadida. Soovime tagada külamajas elektrivarustuskindluse. Et see kindlus oleks olemas, selleks on vajalikud generaator, elektrisüsteemiga ühendamise võimekus. Samuti on oluline info kättesaadavus.
Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald
Inventari soetamine kerksuskeskusesse
Projekti eesmärk: Eesmärgiks on kerksuskeskuse edasi arendamine, mille saavutame erinevate võimekuste loomisel kogukonnale (esmane meditsiiniline abi, sooja toidu olemasolu ja kuivkäimla kasutuse võimalus).
Kokkuvõte: Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoorust soovime taotleda toetust inventari soetamiseks kerksuskeskusesse. Sihtgrupiks kohalik kogukond (ligi 300inimest). Meditsiinikohvri soetamisega tagame kogukonna liikmete esmase meditsiinilise toetuse, samuti soovime hankida toidutermosed sooja söögi hoidmiseks ning välikäimla koos kuivkäimla süsteemiga õuealale, et mitte koormata kanalisatsioonivõrku kriiside ajal.
Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald
Nooruse Maja generaator ja soojuskiirgur
Projekti eesmärk: Nooruse Maja soovib soetada generaatori ning soojuskiirguri, mis tagaks Rääma linnaosa keskuse ja kultuurimaja elutähtsate süsteemide stabiilse toimimise kriisiolukordades.
Kokkuvõte:Projekti eesmärk on Nooruse Majja soetada generaator ning soojuskiirgur, mis tagaks Rääma linnaosa keskuse ja kultuurimaja elutähtsate süsteemide stabiilse toimimise kriisiolukordades. Projekti tegevused hõlmavad generaatori ja soojuskiirguri hankimist ja paigaldamist, tagades Nooruse Maja pideva energiavarustuse kriisiolukordades. Lisaks integreeritakse süsteemid, sealhulgas küte ja elekter, et tagada nende tõrgeteta koostöö ning maja jätkusuutlik toimimine. Peamine sihtgrupp on kohalik kogukond, kellele pakutakse peavarju ja stabiilsust ekstreemsetes olukordades. Generaatori ja soojuskiirguri olemasolul tagatakse Nooruse Maja elutähtsate teenuste stabiilne toimimine kriisiolukordades, suurendades maja vastupidavust.
Kohalik omavalitsus: Pärnu linn
Türi valla valmisoleku suurendamine pikaajalise elektrikatkestuse korral
Projekti eesmärk: Türi valda on loodud võimekus tagada elutähtsate asutuste pidev või osalise ajaga toimimine pikaajalise elektrikatkestuse korral.
Kokkuvõte: Käesoleva projektiga soetab MTÜ Türi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing kaks 30 kVA võimsusega elektrigeneraatorit, mida pikaajalise elektrikatkestuse korral on võimalik kasutada Türi valla erinevate elutähtsate hoonete töös hoidmiseks. Generaatorid hakkavad reageerimisvalmiduses paiknema valla erinevates äärepiirkondades, Käru ja Oisu vabatahtlikes tuletõrjekomandodes. Koostöös vallavalitsusega korraldavad nimetatud vabatahtlikud komandod oma meeskondadele generaatori kasutamiseks vajalikud koolitused, hooldavad masinaid ja transpordivad need sündmuskohale vastavalt valla poolt antud korraldustele. Hoonete/asutuste prioriteetsuse järjestuse koostab vallavalitsus.
Türi vallas elab ca 10 000 inimest. Vald koosneb endistest Väätsa, Käru, Türi, Oisu ja Kabala valdadest. Elektrikriitilisemad asutused on näiteks kaks hooldekodu, üks perearstikeskus, seitse koolimaja ja viis lasteaeda.
Käesoleva taotluse kirjutamise hetkel puudub Türi vallas kirjeldatud generaatorivõimekus täielikult.
Kohalik omavalitsus: Türi vald
MTÜ Luunja Vabatahtliku Jõepääste toetusinvesteering- diisel-ja invertergeneraatori soetamine
Projekti eesmärk: Generaatorid on soetatud ja kasutamisvalmiduses. Saavutatud on aleviku veega varustamine alternatiivsest puurkaevust veeteenuse pakkuja infrastuktuuri rivist välja minemise korral. Tänu soetatud portatiivsele invertergeneraatorile on paranenud meeskonna päästevõimekus pääste ja otsivahendite käitamisel.
Kokkuvõte: Luunja aleviku veega varustamiseks hädaolukorral alternatiivse puurkaevu elektri varustuskindluse tagamine diiselgeneraatoriga koos automaatikaga. Päästemeeskonna võimekuse parandamine päästesündmustele või hädaolukorrale reageerimisele läbi invertergeneraatori soetamise, mis aitab erinevaid otsi- ja päästeseadmeid käitada.
Kohalik omavalitsus: Luunja vald
Termokaameraga droon
Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on kiirendada maastikupõlengute kustutamise protsessi ja leida kiiremini looduses eksinud inimesi.
Kokkuvõte: Projekti käigus soetatakse MTÜ Aegviidu Päästeseltsile termokaameraga droon, millega saab kiirendada kustutustöid maastikupõlengutel ja on võimalik leida kiiresti looduses eksinud inimesi.
Metsapõlengu asukoha tuvastamine ja levikuala määramine on termokaameraga drooni kasutades lihtsam ning kiirem. Metsapõlengute kustutamise protsessi pikendab tavaliselt pinnase sisse jäänud tulekolle, mida kohe esmase kustutamise käigus ei ole võimalik tuvastada. Termokaameraga varustatud drooni abil on võimalik tulekolded kiiresti leida. Samuti võib termodrooniga eelluuret teha hoonepõlengutel.
Piirkond, mida Aegviidu Päästeselts teenindab on armastatud ka looduses liikujate poolt. On matkajaid, korilasi, sportlaseid ja muidu pühapäevitajaid. Ikka tuleb ette, et vajatakse abi metsast väljumiseks ja helistatakse häirekeskusesse. Termokaameraga drooni abil leitakse abivajaja kiiremini. Ajafaktor on eriti oluline, kui tegu on vigastatud inimesega või välistemperatuur on madal.
Kohalik omavalitsus: Anija vald
Harku valla elanike kriisivalmiduse tõstmine
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on välja selgitada Harku valla elanike täpsemad vajadused kriisiolukorras hakkamasaamiseks ja suurendada ohutushoiu alaseid teadmisi läbi koolituste.
Kokkuvõte: Projekti eesmärk on esmalt selgitada välja Harku valla elanike valmisolek kriisiolukorras iseseisvalt hakkama saamiseks, teadlikkus võimalikest ohtudest, mis meid võivad ähvardada ning kogukonna ühine valmisolek kriise lahendada ja üksteist toetada. Lisaks eelnevale on väga oluline meie järeltulevate põlvede harimine ning projekti raames tehakse ohutushoiu ja elanikkonnakaitse teemalisi koolitusi ja praktilisi töötubasid kõigi Harku valla koolide 7. klasside õpilastele. Koolituste kaasavamaks ja atraktiivsemaks muutmiseks on plaanis soetada 5 paari VR prille, eelkokkulepe on Päästeametiga nende ohutusteemaliste mängude kasutamiseks.
Lisaks eelnevale on projekti raames plaanis soetada vabatahtlikele päästjatele päästetöödeks vajalik termokaamera.
Kohalik omavalitsus: Harku vald
Vilina küla elanikkonna veevarustuse tagamine kriisi olukorras.
Projekti eesmärk: Vilina küla elanikel on kriisiolukorras tagatud veega varustatus varugeneraatori abil.
Kokkuvõte: Tõstmaks elanikkonna kaitsevõimet kriisiolukordades vajame generaatorit elektri tootmiseks, et tagada tarbeveega varustatus Vilina pumplast ning lisaks külaelanike esmatähtsate seadmete elektriga varustatus.
Vilina küla asub Jõgeva linna keskusest 10 km kaugusel, kus on 27 majapidamist, sh kolm suuremat koduloomadega majapidamist ning asub riigikaitse üksus, mis on meie hinnangul suurim turvarisk elanikkonnale Jõgeva vallas. Kriiside tekkimisel (sh elektri katkestuse korral) puuduvad alternatiivsed võimalused vee ja elektri tagamiseks küla asukoha ja eripära tõttu. Külas tagab igapäevase veevarustuse Vilina pumpla, mida haldab ettevõte Jõgeva Veevärk. Koostöös Jõgeva Veevärgi spetsialistidega selgus, et elektrikatkestuse korral vajame Vilina pumpla töös hoidmiseks kokkulepitud aegadel vähemalt 10 kW võimsusega kolmefaasilist generaatorit, mille pistik on 16A.
Projektiga soetame nõuetele vastava generaatori ja kogukond ostab oma vahenditest mahuti ning kütuse varugeneraatori jaoks.
Kohalik omavalitsus: Jõgeva vald
Kopli 93 kogukonnakeskuse võimestamine elanikkonnakaitses võitmatuse keskuse pilootprojektina
Projekti eesmärk: Kopli 93 kogukonnakeskus on kogukonna jaoks esmase elanikkonnakaitsevõimega Põhja-Tallinna piirkondlik võitmatuse keskus, mis aitab toetada kuni 100 inimese baasvajaduste täitmist kriisiolukorras. Projekti raames telllitud koolitused tagavad kogukonna 20 võtmeisikule baasteadmised linnalises keskkonnas ellujäämisest kriisi korral, mis võimaldab koolituse läbinute baasil tugendada kogukonna säilenõtkust kriisides ning olla kriisiolukorras toeks ka Põhja-Tallinna valitsusele.
Kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on võimestada Põhja-Tallinnas asuvat Kopli 93 kogukonnakeskust elanikkonnakaitses läbi esmaste varude soetamise ja võimekuste loomise. Projekti peamiseks sihtgrupiks on Kopli 93 laiendatud kogukonna liikmetest Tallinna elanikud. Projekti tulemusena on saanud Kopli 93 kogukonna ning laiendatud võrgustiku 20 võtmeisikut praktilised baasteadmised linnas kriisiolukorras ellujäämisest, on kaardistatud kogukonna tegevused, ressursid ja vastavalt võimalusele vastutavad kogukonnaliikmed kriisiolukorras, kogukonnakeskusele on loodud esmased varud ja võimekused elanikkonnakaitses. Selle tulemuseks on, et Kopli 93 suudab tegutseda kriisiolukorras võitmatuse keskusena kuniks varusid jätkub.
Kohalik omavalitsus: Tallinna linn
Raadiosidesüsteemi arendamine häda- ja kriisiolukordades
Projekti eesmärk: Antud projekt võimaldab kohalikul omavalitsusel koostöös kodanikuühendusega, antud juhul MTÜ-ga Narva Raadioklubi, oluliselt parandada kõigi kaasatud kriisiohjeteenuste koordineerimist, mis võimaldab linnaelanike elu võimalikult palju kaitsta.
Kokkuvõte: Projekti eesmärkideks on kaasajastada Narva Raadioklubi käsutuses olevat raadioside infrastruktuuri, valmistada ette mobiilsed kriisiraadiosidekeskused, koolitada kohalikke raadioamatööre koostöös kohaliku kriisikeskusega kriisi- ja eriolukorras raadiosidet tagava protokolli meetmeteks, tutvustada linnaelanikele klubi tegevust kriisiraadioside korraldamisel, nõustada kodanikke oma turvalisuse tagamise küsimustes ning üldkasutatavate litsentseerimata sidevahendite kasutamise eeskirjades.
Kohalik omavalitsus: Narva linn
Põhja-Sakala valla kogukondade turvalisus uuele tasemele
Projekti eesmärk: Valminud on Põhja-Sakala valla inim- ja tehniliste ressursside andmebaas hädaolukorras kasutamiseks ja läbi soetatud välikäimlate, energiasalvestite ning akutoitel valgustite on tõusnud elanikkonna kaitse tase.
Kokkuvõte: Üldeesmärgiks on suurendada kogu Põhja-Sakala valla, mis on jagatud kaheksaks paikkonnaks, inimeste turvalisust ja stabiilsust hädaolukordades. Kuna iga üksiku inimese käitumine mõjutab tervikut, kaardistatakse kogukondasid kaasates vallas olemasolev inim- ja tehniline ressurss ning selle põhjal koostatakse kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduste eestvedajatele kasutamiseks andmebaas. Lisaks soetatakse varem läbi viidud arutelude käigus selgunud vajaminevat inventari. Projektis lähtume kogukonnapõhise turvalisuse mudeli ellurakendamise põhimõttest, mis seisneb suuresti selles, et igaüks mõistab oma rolli ja kohta turvalisuse tagamisel, on valmis panustama ning tagatud on sujuv koostöö riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete ja vabaühenduste vahel.
Kohalik omavalitsus: Põhja-Sakala
Generaatori võimekus Roosna-Alliku loodavale kergsuskeskusele
Projekti eesmärk: Ehitada Roosna-Alliku kergsuskeskusele välja generaatori võimekus, mis tagab kogukonnale kriisidega toimetuleku ning võimekuse elanikkonnale abi pakkuda.
Kokkuvõte: MTÜ Allikaveed kasutuses olevatesse ruumidesse Roosna-Alliku rahvamajas luuakse kergsuskeskus, mis võimaldab kriisidega kogukonnas toime tulla, kuna see on lähim koht kus elanikkonnale abi pakkuda. Kõigepealt ehitatakse välja elektrigeneraatori võimekus, et oleks tagatud elekter ning saab tagada soojuse, valguse, side, söögitegemise ja ööbimise võimaluse. Lähedal asuvast allikast saab tuua vajadusel joogivett, kui ühisveevärk ei toimi. Sihtgrupiks on Roosna-Alliku 444 inimest ja selle läheduses asuvate külade (Allikjärve, Kaaruka, Valasti, Oeti, Kihme jt külade) ca 200 inimest.
Kohalik omavalitsus: Paide linn
Uhtna kogukonnale generaatori soetamine kriisiks valmisoleku tõstmiseks
Projekti eesmärk: Uhtna kogukonnale on loodud alevikku kerksuskeskuse tingimused pikemaaegsete elektrikatkestuste ja kriiside korral.
Kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on tõsta Uhtna kogukonna valmisolekut kriisiga toimetulekuks, soetades projekti raames kooli ja kogukonnahoonena kasutusel olevale Uhtna Põhikoolile generaator ja luues generaatori kasutamise valmidus. Uhtna Põhikoolis õpib igapäevaselt 93 õpilast ning Uhtna alevikus elab 311 inimest, Uhtna kandis elab 725 elanikku. Generaatori soetamise ja generaatori kasutamise valmisoleku loomisega tagatakse kohalikele elanikele kerksuskeskuse kasutamise valmisolek kriiside ja pikaaegsete elektrikatkestuste korral.
Kohalik omavalitsus: Rakvere vald
Kavandi seltsimajale generaatori kilbi paigaldus ja generaatori ühendamine
Projekti eesmärk: Kavandi seltsimajal generaatorit on võimalik ühendada nõuetele vastavasse elktrikilpi.
Kokkuvõte: Kavandi seltsimajal on olemas generaator, mis kriisiolukorras on vajalik üheksa küla ja Orissaare piirkonna elanikele toimetulekuks. Olulisemad tegevused: Saame tagada seltsimajale voolu, kus saab kogukond käia laadimas telefoni akusid, saab süüa teha, vajaliku vee igapäeva tarbeks ja vajadusel ka ööbida. Samuti saame aidata Orissaare piirkonnas veelgi abivajajaid.
Sihtgrupp: Kavandi Kandi üheksa küla- Väike-Pahila, Suur-Pahila, Järveküla, Väike-Võhma, Kavandi, Raugu, Hindu, Randküla, Kirderanna külad, Tagavere külad ja Orissaare piirkonna inimesed.
Kuna on Kavandi Kandi seltsil olemas generaator, siis soovime generaatori ühendada elektrikilbiga. Selleks tuleb teha muutusi elektrikilbis.
Tuleb uuendada liinide kaitselülilitid, rikkevoolukaitsmed ja paigaldada generaatori ühendus.
Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald
Pusku küla toimepidevuse tagamine elektrikatkestuste ajal ning valmisolek häda- ja kriisisituatsiooniks
Projekti eesmärk: Tagada Pusku küla elanike joogiveega varustatus elektrikatkestuste korral ning suurendada valmisolekut häda- ja kriisiolukordadeks.
Kokkuvõte: Projekti raames soovime luua Pusku külas valmisoleku toimetulekuks elektrikatkestuste ajal ning häda- ja kriisisituatsioonides. Elektrikatkestuste korral on suurimaks probleemiks joogivee varustuse katkemine. Valdav enamus Pusku küla elanikest saab joogivett keskse pumpla vahendusel, mis töötab elektrivõrgust saadaval voolul, aga on ka majapidamisi, mille veevarustust keskne pumpla ei taga. Varustuskindluse loomiseks on vajalik diiselgeneraatorite ja käsipumba soetamine. Häda- ja kriisisituatsioonideks valmisoleku suurendamiseks on vajalik varustada Pusku külla kriisitiim esmavajalike vahenditega ning luua külla kogunemispunkt/ kerksuskeskus.
Kohalik omavalitsus: Haapsalu linn
Elanikkonnakaitse võimekuse tõstmine Orava-Hanikase-Lepassaare piirkonnas
Projekti eesmärk: Elanikkonnakaitse võimekuse tõus Orava-Hanikase-Lepassaare piirkonnas.
Kokkuvõte: Generaatori ja ATS süsteemi soetamine. Projekt on seotud elanikkonnakaitse võimekuse tõstmisega läbi elektri varustuskindluse ning elutähtsate teenuste tagamisega erinevate kriiside korral. Kokkuvõtvalt annab antud projekt võimekuse aidata kogukonda, pakkudes hädasolijatele kerksuskeskusele omaseid teenuseid Orava-Hanikase-Lepassaare piirkonnas.
Kohalik omavalitsus: Võru vald
Taevaskoja külakeskuse varustamine kriisiks vajalike vahenditega
Projekti eesmärk: Projekti abiga on loodud külakeskuse hoone elektriga varustamise võimekus läbi elektrigeneraatori soetamise ja elektrivõrgu seadistamise. Lisaks on külamajas olemas esmaabivahendid ja mõned ööbimiseks vajalikud välivoodid.
Kokkuvõte: Projekti abil on planeeritud varustada Taevaskoja külas asuv külakeskus (suurem saaliga, käsitöötubadega ja raamatukoguga hoone) elektrigeneraatori, esmaabikapi ja kolme välivoodiga. Taevaskoja küla asub metsade keskel ja paraku on meil praktiliselt iga tormiga elekter ära. Viimati (7-8. oktoober 2023) oli elekter terves külas ära üle 30 tunni. Külakeskus on sobilik koht, millest kujundada nö. kriisiabi keskus, kus oleks tagatud kriisi korral esmased vajadused külaelanikele. Valgus, soe vesi, toidu valmistamise võimalus, esmaabivahendid ja ka ööbimisvõimalus. Sihtgrupiks on küla ja küla lähiümbruse elanikud.
Kohalik omavalitsus: Põlva vald
Seltsimaja annab kriisis tuge
Projekti eesmärk: Tagame Anseküla seltsimaja autonoomse elektrivarustuse.
Kokkuvõte: Generaatori soetamine meie piirkonna kriisiabi keskuseks olevasse seltsimajja, mille kohandamine kriisides toimetulekuks on meie viimase aja tegevuste peamine eesmärk. Hetkel on olulisim tagada seltsimaja sõltumatu elektrivarustus. See võimaldab meil katkestuseta läbi viia kõiki tegevusi, mis käsil.
Tagamõisa külaseltsi külade elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine, kriisiplaani ja eelarve koostamine.
Projekti eesmärk: Tagamõisa poolsaare külade elanikel on selge, mida teha ühe või teise kriisi puhul, kuidas liigub info, milline on iga talu (elaniku) roll kriisis ja millist abi ning millal on võimalik saada oma naabritelt, vallalt, päästeametilt ja oma kerksuskeskusest. Samuti on selge eeskätt vallale ja päästeametile aga ka teistele partneritele, millist abi ning millal Tagamõisa külad vajavad.
Kokkuvõte: MTÜ Tagamõisa poolt juhitud ja Tagamõisa poolsaarel asuva 10 küla elanikkonnalt andmete kogumine individuaalse talupõhise kriisivõimekuse kohta ja nende analüüs. Täiendavate kaitsevajaduste väljaselgitamine. Kriisirollide kaardistamine ja liidrite määramine. Kriisiplaani koostamine. Tagamõisa kerksuskeskuse (Tagamõisa seltsimaja baasil) arendamine ja komplekteerimise alustamine kooskõlas Päästeameti juhiste ja kriisiplaaniga. Plaanitud tegevused oleks talupõhise info kogumine, selle analüüs. Läbirääkimised elanikega olemasolevate ressursside efektiivsema kasutuse osas ja võimaluste otsimine täiendavate ressursside hankimiseks. Kerksuskeskuse rolli ning selle vajalike ressursside määratlemine. Samuti leppida kokku koostöö elemendid Kihelkonna Päästekomando, Jahimeeste seltsi, Veere sadama ja osavallaga.
Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald
Märjamaa valla kogukondade võimekuse suurendamine ja valmisoleku parendamine hädaolukordades.
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on tagada hajaasustusega piirkondades elavatele kogukonnaliikmetele juurdepääs elektrile, et võimaldada vee kasutamist, soojatootmist ja toiduvalmistamist mobiilsete generaatorite abil. Selle tulemusena suureneb kogukondade toimepidevus ja elukvaliteet.
Kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on suurendada Märjamaa valla kogukondade võimekust ja parandada valmisolekut hädaolukordadeks. Projekti raames hangitakse kogukondade toimepidevuse tõstmiseks mobiilsed generaatorid, mida saab kasutada vastavalt vajadusele Märjamaa valla erinevates piirkondades ja kogukondade kogunemiskohtades, et hädaolukorras oleks tagatud elanikele sooja kasutamine, toidu tegemise võimalus, elektroonikaseadmete laadimine jne.
Kohalik omavalitsus: Märjamaa vald
MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts Kungla kriisivalmiduse tõstmine
Projekti eesmärk: Projekti tulemusena tõstetakse Tagaküla piirkonna elanike elektri varustuskindlust ja kriisivalmidust. Projekti eesmärk on MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts Kungla eestvedamisel tõsta piirkonna kriisivalmidust.
Kokkuvõte: MTÜ omandis on suur seltsimaja, mis on armastatud kooskäimiskoht ja küla keskpunkt piirkonna elanikele. Projekti raames soovitakse soetada diiselgeneraator, mis tagab hoone elektrivarustuse olukorras, kus elektrivarustus ühisvõrgust katkeb. Hoone mahutab üle 100 inimese ja eelnimetatud investeeringu elluviimine annab piirkonna elanikel võimaluse üle elada kriisolukorrad, saada joogivett, viibida köetavates ruumides. Hoones on söögi tegemise ja pesemise võimalused. Projekti sihtrühmaks on Tagaküla ja Raiste piirkonna elanikud (ca 200 inimest). Kungla on piirkonnas ainuke avalikus kasutuses olev hoone. Projekti teiseks tegevuseks on kriisivalmiduse koolituse korraldamine piirkonna elanikele ning projekti tulemusena tõstetakse Tagaküla piirkonna kriisideks valmisolekut ning piirkonna elanike teadlikust.
Kohalik omavalitsus: Võru vald
Mobiilse kriisi- ja elanikkonnakaitsestaabi loomine Lõuna-Hiiumaale
Projekti eesmärk: Kohaliku kogukonna esmavajaduste katmiseks on loodud mobiilne kerksuskeskus. Elanikud on teadlikud, et Emmaste päästekeskusest saab abi kriisi korral.
Kokkuvõte: Projekti raames on kavas soetada varustus, mis aitaks Emmaste Tuletõrje Seltsil tagada elanikkonna põhivajaduste katmise kriisiolukorras. Eesmärk on luua mobiilne staap, mis koosneks soojendatavast pop-up telgist, vajalikust mööblist ja toidutegemiseks mõeldud inventarist. Lisaks soovime projekti raames hankida täiendavat varustust, mis võimaldaks Emmaste vabatahtlikel päästjatel osutada igakülgset abi Hiiumaa kutselistele päästjatele kriisiolukordade lahendamisel. Lisaks kasutataks inventari teavitustegevuste korraldamiseks kogukonnas.
Kohalik omavalitsus: Hiiumaa vald
Elanikkonnakaitse valmiduse tõstmine ja toimetuleku kindlustamine Rakvere linna Moonaküla linnaosas
Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on Rakvere linna Moonaküla piirkonnas rajatud kerksuskeskus, kus saab infot ja abi esmaste vajaduste rahuldamiseks. Toimuvad elanikkonnakaitse koolitused ja on olemas linnaosa kriisiplaan.
Kokkuvõte: Projekti eesmärk on tõhustad Rakvere linna elanikkonnakaitse valmidust, keskendudes seejuures Moonaküla piirkonna kriisialaste teadmiste tõstmisele ning kerksuskeskuse loomisele. Koostöös Rakvere linnavalitsuse ja Päästeameti kohaliku esindusega on valminud kogukonna esialgne kriisiplaan, mis tõstabki fookusse kriisi korral linnaosa elanike võimekuse ja valmiduse kriisiolukorras toimida, hakkama saada ning pakkuda abi lähiümbruse elanikkonnale. Projektiga soetatakse ehitussoojak, millest saab kerksuskeskus ja elektrigeneraator, mida saab ühendada ainsa joogiveekaevuga ning võimaldab telefonide ja muu vajaliku laadimist. Keskuses on olemas kõik vajalik kriisiolukorra juhtimiseks kogukonna tasandil. Projekti raames ostetakse pop-up telgid, lauad ja pingid , mida saab kasutada välitingimustes infotelgina. 25. augustil 2024 on planeeritud info- ja kooltuspäev “Kuidas tulla toime kriisiolukorras?” kogukonna valmiduse ja võimekusse tõstmiseks.
Kohalik omavalitsus: Rakvere linn
Holstre magasiaita generaatori soetamine
Projekti eesmärk: Holstre piirkond tuleb kriisis toime. Elanikud on teadlikud ja ettevalmistunud ning oskavad kriisi korral ise käituda ja ka naabreid märgata.
Kokkuvõte: Soovime Holstre magasiaita, mis on kasutusel külamajana, osta generaatori, et hoone oleks kasutatav kogunemiskohana kriiside ajal. Holstre piirkond hõlmab endas lisaks Holstre külale ka ümberkaudseid külasid. Külamajas toimetab Holstre Külaselts. Oleme loonud magasiaita juba võimaluse generaatori ühendamiseks. Oleme teinud tuleohutuse koolituse koos elanikkonnakaitse osaga ja selle jätkus koos Päästeametiga kogukonna kriisiplaani koostamise kohtumise, kus arutasime vajalikud edasised sammud läbi.
Kohalik omavalitsus: Viljandi vald
Droonivõimekuse loomine
Projekti eesmärk: Tulemuseks on kaugpiloodi pädevusega mehitamata õhusõidukite piloodimeeskond koos vastava tehnikaga.
Kokkuvõte: Hüüru R&C Klubi MTÜ toimetab vabatahtliku päästekomandona (VPK). Hüüru VPK reageerib päästesündmusele nii Saue vallas, kui ka väljaspool Saue valda, seega kaasame projekti ka naabervallad. Droonikomplekti soetamine ja droonivõimekuse loomine aitab teostada seiret erinevates kriisipiirkondades, määrata ulatust-levikut (metsatulekahjud, üleujutused), määrata täpset asukohta õnnetuse puhul ning leida parim ligipääs (rongiõnnetus metsade vahel), inimeste otsingul maastikul ehk drooni kasutusvõimalused on piiramatud. Vajalikud tegevused on droonikomplekti soetus ja pilootide koolitamine ning lendude harjutamine. Sihtgrupiks elanikond ja looduskeskond. Antud projekti positiivseks pooleks on see, et tehtavad investeeringud ei jää suurt kriisi ootama, vaid leiavad sihtostarbelist kasutust igapäevaselt päästesündmuste lahendamisel ja aitaks seeläbi igapäevaselt elanikonna kaitsevõimet tõsta. Projektiga luuakse drooni erivõimekus Hüüru vabatahtlikule päästekomandole.
Kohalikud omavalitsused: Saue vald, Tallinna linn, Keila linn
Tõhela külamaja elektrivarustuskindluse tagamine
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on tagada Tõhela piirkonnas valmisolek erinevateks kriisideks, eriti ulatuslike elektrikatkestuste korral, muutes külamaja piirkonna kriisikeskuseks. Keskusena garanteerib külamaja elanikkonnale elektri kättesaadavuse võimaluse akude laadimiseks, uudiste kuulamiseks ning külamaja veesüsteemi ja küttesüsteemi käigushoidmiseks, pakkudes samal ajal elanikele varju, soojust, vett ja elektrit.
Kokkuvõte: Projekti sihtgrupp hõlmab kogukonna elanikke, Päästeameti ning kohaliku omavalitsusega seotud osapooli. Projektiga saavutatakse valmisolekuplaan, tagades, et kogukond suudab toime tulla erinevate hädaolukordadega, eriti elektrikatkestustega seotud kriisidega. Bensiinigeneraatori, elektriühenduse, dünamo ja raadioga seadme ning esmaabikohvri kombinatsioon loob hädaolukordade lahendamise süsteemi, mis suurendab Tõhela kandi vastupidavust kriisidele ja elanikkonna ohutust.
Kohalik omavalitsus: Pärnu linn
Elanikkonnakaitse võimekuse arendamiseks generaatori soetamine
Projekti eesmärk: soetada generaatorid.
Kokkuvõte: Alatskivi Lasketiir MTÜ renoveerib lasketiiru ruume, mis on sobilikud ka varjumiskohana kasutamiseks. Generaatorid on mõeldud akude laadimiseks ja varjumiskoha valmides selle ventilatsiooni ja valguse töös hoidmiseks. Samuti saame neid generaatoreid kergelt liigutada vastavalt kriisi iseloomule ja vajadustele.
Kohalik omavalitsus: Peipsiääre vald
Elanikkonnakaitseks vajalike vahjendite soetamine – täisautomaatne AED
Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on kogukonna elanikkonnakaitse võimekuse suurendamine, riskide teadvustamine oluliste avalike teenuste arendamisel ning riskirühma kuuluvate inimeste teadlikkuse parandamine.
Kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on elanikkonnakaitseks vajalike abivahendite soetamine – täisautomaatse AED-seadme soetamine. Kadrina saun on avalikult kasutatav ruum, kus võib juhtuda olukordi, kus inimene vajab abi, sealhulgas elupäästmist. AED-seade on täisautomaatne, eestikeelne, salvestusvõimega ning toimivate autonoomsete öisete korrasoleku testidega. Kadrina Saunaklubis on 25 liiget. Kadrina saunal on aastas üle 21 000 külastaja (2022. aasta andmed), kellest enamus on kohalikud elanikud, sauna köeti 2022. aastal 43 korda. Kadrina saunast on saanud, tänu saunaklubile, ka väga suur külastusobjekt, aastas ca 1 000 külastust.
Kohalik omavalitsus: Kadrina vald
Tagavere piirkonna kriisivalmiduse kvaliteedi tõstmine
Projekti eesmärk: Projekti eesmärgi täitumisel on Tagavere seltsimaja varustatud nii siseruumides kui ka välitingimustes kasutatavate toidutermostega, kaasaskantava ja ilmastikukindla vastupidava akutoitel töötava raadio ja dimmerdatava valgustiga ning varuakudega.
Kokkuvõte: Projekti eesmärk on olla paremini valmis meie piirkonnas sagedasti esinevateks elektrikatkestusteks ja ka muudeks erakorralisteks juhtumiteks. Projekti eesmärgi saavutamiseks soetatakse ilmastiku- ja põrutuskindel akuraadio, akuvalgusti, akupank ja toidutermosed.
Sihtgrupiks on Tagavere piirkonna 7 küla elanikud, ligikaudu 200 inimest. Kriisi aegadel (ka elektrikatkestuste ajal) on meie seltsimaja kohalikele inimestele avatud ja on oluline, et inimesed teavad, kuhu tulla, kust vajadusel abi küsida.
Projekti tulemuseks on meie käsutuses kvaliteetsed tooted, mis tagavad igakordse toote kasutamise ajal oma töökindluse, oleme valges, uudiste vooga kursis ning võimelised hoidma vähemalt ühe mobiiltelefoni aku pikema aja jooksul laetuna ning vajadusel peame olema valmis pakkuma inimestele ka sooja suppi. Kõik projektiga soetatavad tooted on kasutatavad nii väli kui siseruumides, kergesti teisaldatavad, kaasaskantavad ja akuseadmed ka omavahel ühilduvad.
Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald
Elanikkonnakaitse valmiduse tõstmine Võru linnas
Projekti eesmärk: tõhustada Võru linna elanikkonnakaitse valmidust, keskendudes seejuures Võru linna noorte ohutusalaste teadmiste tõstmisele – oluline on kohalike vabatahtlike noorte kaudu vastavat kriisivalmisolekut kasvatada nii, et osataks teadmisi ja oskusi tavaelus ettetulevates olukordades ära kasutada. Koostöös Võru linnavalitsuse ja Päästeameti kohaliku esindusega on valminud projektiplaan, mis tõstabki fookusse kriisijuhtimise võimekuse ja elanikkonnakaitse tõstmise noorte sihtrühmas noori endid kaasates.
Kokkuvõte: Projektiga soetatakse elektrigeneraator koos vajalike komponentidega, mis võimaldab selle ühendamist Võru linnas värskelt rekonstrueeritud hoonega – ideekojaga, mis asub avalikuks varjumiskohaks valitud põhikooli lähedal. Ideekoda on Võru linna noorte ettevõtlikkuse edendamise keskus, kus on olemas kõik vajalik kriisiolukorra juhtimiseks ja vabatahtliku töö tegemiseks. Projekti raames ostetakse lisaks välivoodid koos madratsitega, mida saab kasutada evakuatsiooni ajal.
KOV: Võru linn