Sotsiaalse innovatsiooni visioon 2030
Sotsiaalne innovatsioon on selgelt määratlemata kontseptsioon, mis sisaldab mitmesuguseid lähenemisi, nagu näiteks sotsiaalne ettevõtlus, elanike ja kogukondade juhitud algatused, koostöine valitsemine ja tehnoloogiapõhised lahendused ühiskondlikele probleemidele. Erinevate lähenemiste ühisosa on see, et sotsiaalne innovatsioon hõlmab uusi suhteid, ideid ja lahendusi, mis aitavad kaasa ühiskonna paremale ja kestlikule toimimisele.
Kaasates avasektorit, kodanikuühiskonda, akadeemilisi ringkondi ja ettevõtteid on võimalik leida uusi lahendusi põlistele ühiskonna ees seisvatele probleemidele[1], sealhulgas keskkonnaalastele väljakutsetele nagu kliimamuutus.
OECD 2020. aasta raportis „Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalsete ettevõtete areng Eestis: strateegia süvaanalüüs“ leitakse, et meil on viljakas pinnas sotsiaalse ettevõtluse tekkimiseks ja arenguks. Vilgas idufirmade kultuur ja „alt-üles“- algatuste mitmekesisus on loonud aluse ökosüsteemile sotsiaalse innovatsiooni õitsenguks. Olemas on ka mõned pühendunud võrgustikud või vahendajad koos teiste algatuste ja ametkondlike raamistikega, mida saab täiendavalt võimendada ja liigendada viisil, et stimuleerida sotsiaalset innovatsiooni (ja sotsiaalset ettevõtlust). Samas on välja toodud, et valdkonna toetamiseks vajalik sidus poliitiline raamistik seni puudub.
Eestis tuleks jõuda selleni, et huvirühmadel on jagatud arusaam sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse arenguvõimalustest. Sotsiaalse innovatsiooni visiooni olemasolu aitab kaasa toetava ökosüsteemi kujunemisele ning loob poliitilised ja institutsioonilised arengutingimused.
Sotsiaalse innovatsiooni visiooni koostamise protsess toimus Euroopa Liidu Sotsiaalse Innovatsiooni konsortsiumi rahvusvahelise projekti raames, mis oli kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt. Protsessi juhtis SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital koostöös Tallinna Ülikooli, SA Võrumaa Arenduskeskuse, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga. Lisaks osalesid protsessis Riigikantselei, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustiku esindajad. Erinevad huvirühmad said visiooniloomesse sisendit anda läbi mitmetes Eesti paikades korraldatud seminaride. Sama projekti raames valmis ka Tallinna Ülikooli poolt koostatud Eesti sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi analüüs, millele käesolev visioonidokument tugineb[2].
[1] https://ec.europa.eu/european-social-fund-plus/et/sotsiaalne-innovatsioon-ja-riikide-koostoo
[2] Kangro, K., Lepik, K. (2023). An Ecosystem for Social Innovation in Estonia: Overview report.
[1] https://ec.europa.eu/european-social-fund-plus/et/sotsiaalne-innovatsioon-ja-riikide-koostoo