Sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemis tegutsejate areng toimub läbi seoste teiste algatuste ja ettevõtmistega. Sõltuvalt asjaoludest organisatsioonid kas konkureerivad või teevad koostööd olemasolevate ressursside pärast. Tekivad ja arenevad uued organisatsioonid ja kontseptsioonid, samal ajal, kui teised kaovad pildilt. See loob dünaamilise liikumise, mida võimestatakse mitmel erineval viisil SI-d toetavate organisatsioonide ja koosluste poolt. SI ökosüsteemi tugevus seisneb selles, et see keskendubmitte konkurentsi-, vaid koostöö eelistele. Sobilike ressursside ja suhete õigel ajal kombineerimise kaudu on võimalik välja töötada rohkem ja paremaid ühiskondlikke uuendusi.

Allikas: TEPSIE, 2014

Ökosüsteemi toimemudelis täidavad erinevad elemendid erinevaid funktsioone. Ökosüsteemi piiritlevad ühiskondlikud, poliitilised ja institutsionaalsed raamid (kultuur, sotsiaalmajanduslik olukord, seadusandlus, normid, ideoloogiad ja poliitikad). Osa organisatsioone ja protsesse juhivad ühiskondlike uuenduste pakkumist, pakkudes rahalisi ressursse (nt laenud, investeeringud, teadusuuringute rahastamine ja toetused) ja mitterahalisi ressursse (nt innovatsioonitoetus, võrgustike loomine, juhendamine, mentorlus) ning SI jaoks vajalikke oskusi ja teadmisi (formaalne ja mitteformaalne haridus). Teised osapooled juhivad nõudlust sotsiaalsete uuenduste järele, tarbides SE-de ja teiste organisatsioonide teenuseid (nt riigihangete kaudu või eraturul), tegutsedes huvirühmadena või täiendades üldisi ja spetsiifilisi teadmisi selles valdkonnas. Kolmandad aga toimivad vahendajatena nõudluse ja pakkumise poole vahel. Sellesse rühma kuuluvad nii üksikisikud, võrgustikud, agentuurid, foorumid jne.^[1]

 

---

^[1] Björk, F., Hansson, J., Lundborg, D., & Olofsson, L. E. (2014). An Ecosystem for Social Innovation in Sweden: A strategic research and innovation agenda.

---