Kodanikuühiskonnad ja kogukonnad
Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks[1] oli 2020.aastal 2,1, mis näitab, et Eesti mittetulundussektor on jätkusuutlik.
Allikas: USAID
Mittetulundussektor on püsinud stabiilsena ja läbi aastate on MTÜ-de peamised tegevusvaldkonnad muutunud vähe. Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on ka Eestis MTÜ-de liikmeskonnad vähenemas. Paralleelselt inimressursi kahanemisega vähenenud ka ühingute võrgustumine ja koostöö, sh koostöö avaliku sektoriga (k.a KOV-idega). Vähenenud on ka kuulumine katusorganisatsioonidesse, mis mõjutab kogemuste vahetamise ja koostöö tegemise tõenäosust. Ühiskonnale suunatud tegevustest ollakse enim seotud kohaliku elu edendamisega. Omatulu teenivate MTÜ-de arv on kasvutrendis. [1]
Vabaühendustes, kui ka laiemalt ühiskonnas, on suhteliselt madal kodanikuhariduslik teadlikkus. Mitmed kodanikuühiskonna tegevuskeskkonna probleemid tulenevad just sellest. Näiteks puudutab see ühenduste vähest teadlikkust sotsiaalsest innovatsioonist, sotsiaalsest ettevõtlusest, tugistruktuuridest ja rahastamisvõimalustest, maakondlike arenduskeskuste tegutsemisest, vabatahtlikust tegevusest. Suhteliselt väike osa (15%) ühingutest on moel või teisel tegelenud oma tegutsemisalal/piirkonnas uudsete teenuste pakkumise või lahenduste loomisega. Sotsiaalse innovatsiooniga tegelemine on levinud rohkem suurte (enam kui 100 liikmega) ning suhteliselt suurema käibega MTÜ-de seas.7
COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõda on ilmekalt näidanud vabakonna potentsiaali teha ühiskondlike väljakutsetega tegelemisel koostööd ava- ja erasektoriga. Pandeemia tipphetkedel püsisid paljud vajalikud teenused (haiglad, hooldekodud, sotsiaalabi, distantsõpe) töös tänu vabatahtlikule panusele ja annetustele. Sõjapõgenike vastuvõtmine ja abistamine kriisi alguses toimus suuresti kogukondliku initsiatiivi, võrgustike ja võimekuse toel. Kodanikuühiskond on tegutsemises paindlikum, kiirema reageerimisvõimega ning suurema tegutsemisvabadusega, kui formaalsed institutsioonid. See omadus on nii kriisidele reageerimisel kui ka innovatsiooni loomisel väga oluline. Samuti ilmestab kriisi kogemus, et kodanikuühiskonda ei saa käsitleda üksnes läbi formaalse ühingulise tegevuse, vaid see avaldub ka spontaanselt iseorganiseeruvate võrgustikuna, mis suudavad oma tegevusi ühtlustada ja tegevusi ühiskonna korraldustesse kaasata. Kui aktiivsed kriisid välja jätta ning vaadata aeglaselt arenevaid ühiskondlikke probleeme (kliimamuutused, prügiuputus, linnastumine ja maapiirkondade elanike vähenemine, vaimse tervise häired, sallimatus ja polariseerumine ühiskonnas jne), on kogukondlikku potentsiaali ja ressurssi väljakutsetega toime tulemisel realiseeritud seni vähe. Vähe on kogemusi, teadmisi ja teadlikkust, kuidas seda teha.
[1] TLÜ, IBS, Turu-uuringute AS. (2019). Kodanikuühiskonna arengukava vahehindamine. Uuringu algataja ja tellija esindaja: Siseministeerium
[1] https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2021/10/USAID-2020-Estonia.pdf