Kõrgkoolid ja teadus

Teadmiste ja oskusteabe jagamine teaduse ja ühiskonna vahel on kriitilise tähtsusega, et luua  kiiresti muutuvas maailmas vajalikke ja jätkusuutlikke lahendusi. Eesti kõrghariduse maastikul on SI käsitlemine jaotunud mitme ülikooli vahel. Vahetult SI-alase teadus- ja õppetööga tegeletakse Tallinna Ülikoolis (sotsiaalse ettevõtluse magistriõppekava, haridusinnovatsiooni juhtimise magistriõppekava) ja Tartu Ülikoolis (inimesekeskse sotsiaalse innovatsiooni magistriõppekava, kogukondade arengu ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava). 2023.aastal avab Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini magistriõppekava. Ka Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis on SI-le lähedasi teadussuundi (avaliku sektori innovatsioon, keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes jt). SI on olemuselt väga mitmetahuline ning erinevaid lähenemisviise võimaldav ning seetõttu on loogiline, et sellega tegelevad erinevad kõrgkoolid. Mitmekesisus ja SI teema dünaamiline põimimine erinevatesse teadus- ja õppesuundadesse rikastab maastikku ja on üldiselt positiivse tähendusega. Ülikoolidevaheline süsteemne SI-alane koostöö puudub, mistõttu on kasutamata potentsiaal erinevate teadmiste vahel sünergia loomiseks ja rikastamiseks ning ühiskonna vajadustele  paremini vastamiseks.

Kui magistriõppe ja teadustöö tasemel käsitletakse sotsiaalset innovatsiooni Eesti ülikoolides, siis kutse- ja rakenduskõrgkoolides teemaga ei tegeleta. See takistab ühiskondlike uuenduste alaste teadmiste laiemat levikut nii baas- kui ka ümberõppes. SI-alaste oskuste ettevalmistus tööjõuturu jaoks on vähene. Paindlikke viise sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni oskuste ning võimekuse suurendamiseks ja mitmekesistamiseks on vähe ning SI alased kompetentside vajadused on suuresti katmata  nii erasektoris, avasektoris kui ka kogukondades.

Lisaks takistab ülikoolide ja ühiskonna vahelist koostööd takistab “maksvat tellija” puudumine. Kui tehnoloogilise innovatsiooni oskustele, teadmistele ja arendusele on erasektoris ja tööjõuturul selge tellimus ning rahastuviisid, siis SI vajadus on küll olemas, aga see pole muutunud ühiskondlikuks nõudluseks.Kuna valitsemise süsteemil on ühiskonda korraldav ja reguleeriv roll, siis lasub sellel ka ühiskondlike probleemide leevendamise ja lahendamise koordineerimine.

^[1] Accelerate Estonia programm (2022) https://accelerateestonia.ee/

^[1] Seven steps for using ESF+. ESF Transnational Cooperation Platform Community of Practice on Social Innovation (2022) Luxembourg: Publications Office of the European Union, 2022