Sotsiaalne ettevõtlus
Sotsiaalmajandus on Eestis alles varases arengufaasis ning sotsiaalseid ettevõtteid (SE) on suhteliselt vähe. Kuna SE-de jaoks ei ole Eestis kehtestatud ühtseid tunnuseid ja kriteeriume, puudub ka regulaarne riiklik statistika. Andmeid sotsiaalse ettevõtluse kohta kogutakse eraldi uuringute ja analüüsidega. SE-de arvu täpne kaardistamine on keeruline, sest põhineb organisatsiooni (OÜ, MTÜ, UÜ) enesemääratlusel.
SE-de huvisid koondab ja esindab Sotsiaalsete Ettevõte Võrgustik (SEV). SE-de arv ja maht on kasvutrendis, nõudlus vastutustundlike ja positiivset ühiskondlikku mõju loovate toodete ja teenuste vastu on suurenemas (seotud teadlikkuse tõusuga kestlikust arengust). SEVi 2022 3. kvartali ülevaate[1] järgi on Eestis sotsiaalseid ettevõtteid üle 187 ning nende maksustatav käive 3. kvartalis oli 30.4 miljonit eurot. Sotsiaalsetes ettevõtetes töötab ligi 3800 töötajat.
SE-d on valdavalt suhteliselt uued organisatsioonid – 34% sotsiaalsetest ettevõtetest on asutatud viimase viie aasta jooksul (2017–2021), 24% aga veidi üle viie aasta tagasi[2]. SE-de peamisteks väljakutseteks on rahaliste toetusmehhanismide puudumine ja töötajate vähesus. Kuigi idufirmade rahastamiseks on mitmeid võimalusi ning Eestis on vaikselt tekkimas alternatiivne rahastamisturg, seisavad SE-d silmitsi arvukate rahastamisprobleemidega nagu pangalaenude ja -tagatiste saamine ning juurdepääs tavapärastele finantsskeemidele. Juurdepääs turgudele (avalikule või erasektorile) on SE-dele oluline tuluallikas, eriti sellistes riikides nagu Eesti, kus sotsiaalfinantseerimine on piiratud[3].
Kuigi Eestis on olemas kvaliteetsed ettevõtete võimekust suurendavad ja arendavad programmid, ei pruugi mittetulundusühingutest sotsiaalsed ettevõtted nendele programmidele juurdepääsu saada oma juriidilise vormi tõttu. Täiendavad takistused hõlmavad tõhusate tugiteenuste puudumist, eelkõige sotsiaalsetele ettevõtjatele ja ühiskondliku mõju mõõtmise valdkonnas. Sotsiaalsete ettevõtjate potentsiaali realiseerimiseks on ülioluline paremini mõista nende ainulaadsete oskustega seotud väljakutseid ja vajadusi nii tööjõu täiendõppeks kui ka vajalikeks tööriistadeks (näit. mõjude hindamise meetodid ja instrumendid). Sotsiaalse ettevõtluse ja -innovatsiooni oskuste suurendamise ja mitmekesistamise programme (kiirendid, töötoad, lühikursused jt.) on Eestis väga vähe ning need pole enamasti seotud ettevõttete toetus- ja rahastusvõimalustega.
Sotsiaalmajanduse jätkuvast kasvust Eestis annab märku seniste tegijate üsna optimistlik vaade tulevikku, nt. ligi pooled erinevates arenguetappides olevatest sotsiaalsetest ettevõtetest plaanivad järgmise kahe aasta jooksul kasvada ja investeeringuid otsida[4].
Allikas: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
Sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid koondab Eestis Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, mis muuhulgas võimaldab ettevõtetel vastutustundliku ettevõtluse indeksi abil mõõta, kui palju nad panustavad ühiskonda rohkem, kui seadus nõuab. 2022. aastal on Eestis selle märgise saanud 28 ettevõtet. Vastutustundlikke ettevõtteid ja sotsiaalseid ettevõtteid ühendab püüdlus avaldada ühiskonnale positiivset mõju. Samas ei ole taoline ühiskonna hüvedes tegutsemine kuidagi vastutustundlike ettevõtete otsene missioon, vaid pigem kaasnev positiivne tegur.
Kuna vastutustundlikud ettevõtted lähtuvad märgist taotledes kestliku arengu eesmärkidest, siis on ainult positiivne, et ka selliste tavaettevõtete hulk Eestis kasvab, kus mõeldakse nt. ringmajanduse põhimõtete järgimisele, juhtimiskultuuri ja töökeskkonna parandamisele looduskeskkonda ja sotsiaalset keskkonda kahjustamata.
[1]https://sev.ee/ulevaade-sotsiaalsete-ettevotete-2022-aasta-3-kvartalist/
[2] Kangro, K., Lepik, K. (2023). An Ecosystem for Social Innovation in Estonia: Overview report.
[3] Baltic Innovation Agency, 2022
[4] Tallinna Ülikool, 2022