Koolitusprogrammi konkurss: tingimused ja küsimused-vastused
Üldinfo
KÜSK algatab KÜSKi hankekorra alusel väikehanke läbiviimiseks avaliku konkursi, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse kahe koolitusprogrammi loomiseks ja elluviimiseks teenuseosutaja leidmine.
Koolitusprogrammid on eeskätt suunatud Maakondlike Arenduskeskuste vabaühenduste ja ettevõtluse konsultantidele ning need tuleb ellu viia vahemikus 2026. a. – 2027. a.
Koolitusprogrammide eesmärk on arendada konsultantide sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse alast teadlikkust ja pädevust, mida nad saavad rakendada oma igapäevatöös.
Koolitusprogrammid hõlmavad kindlaid teemasid, milleks on sotsiaalse mõju mõtestamise ja sõnastamise oskus; mõjuettevõtluse ärimudeli ja väärtuspakkumise arendamise võimekus; juriidiliste vormide tundmine ja rakenduslik selgitus; rahastusvõimaluste tundmine ja klientide suunamine; ning praktiliste Eesti-põhiste näidete ja juhtumiuuringute kättesaadavus. Sisuliste teemade detailsema ülevaate leiab konkursi dokumentidest Lisa 1. Arenguvajadused ja koolitusprogrammi teemad.
Konkursil osalemiseks tuleb KÜSKile esitada pakkumus, mis koosneb 1) Lisa 4. Konkursi pakkumuse täidetud vormist, 2) meeskonnaliikmete allkirjastatud CV-dest, 3) ühispakkumuse korral Lisa 8. ühispakkujate volikirjast ja 4) vabas vormis teenuse osutamise kirjeldusest, mis sisaldab KÜSKi vormil eelarvet.
Konkursil osalemiseks tuleb KÜSKile esitada pakkuja esindusõigusliku isiku omakäelise (digitaalse) allkirjaga eestikeelne pakkumus aadressile kysk@kysk.ee hiljemalt pakkumuste esitamise tähtajaks 15. veebruar 2026. a.
Täpsete tingimustega tutvu allpool, sektsioonis “Dokumendid”.
NB! Täpsustasime konkursi tingimusi 6. veebruari seisuga – korrigeerisime punkt 1.3 konkursi eeldatavat maksumust ilma käibemaksuta, mis enne täpsustust oli 23 347,20 eurot, kuid õige on 24 774,19 eurot. Konkursi eeldatav maksumus koos käibemaksuga on 30 720 eurot.
Sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse teemalised koolitusprogrammid on osa Šveitsi-Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” tegevuste kogumist “Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel”, mida viib ellu KÜSK.
KÜSKi tegevuste eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni arendamise kaudu toetada kodanikuühiskonda ja tõsta sotsiaalse sidususe loomise võimekust. Tegevused pakuvad ühiskondlikke probleeme lahendavatele osapooltele võimalusi tõsta teadlikkust, kuidas sotsiaalse innovatsiooni toel lahendusi luua.
Dokumendid
Küsimused-vastused
Konkursiga seotud küsimused tuleb saata kirjalikult e-posti aadressile kysk@kysk.ee hiljemalt 5 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega.
Küsimustele vastab KÜSK kirjalikult 3 tööpäeva jooksul e-posti aadressile, millelt küsimus saadeti. Küsimused ja vastused avalikustatakse siin sektsioonis. Küsimuse esitaja nime ega kontaktandmeid ei avalikustata.
Kas lõunasöökide kulu võib jätta osalejate kanda, kui lähedal on olemas mõistlike hindadega söögikoht?
Lõunasöökide kulu ei või jätta osalejate kanda. Toitlustuskulu vastavalt punktile 2.24 peab kandma koolituste elluviija.
2.24 Kui füüsiline kohtumine on pikem kui 2 akadeemilist tundi, tuleb osalejatele tagada toekas suupiste (nt võileib). Kui füüsiline kohtumine on pikem kui 4 tundi, tuleb osalejatele tagada toekas suupiste ning soe eine (nt päevapraad). Füüsilistel kohtumistel peab kestusest olenemata alati olema tagatud kohvi, tee ja joogivee kättesaadavus.
Kas osalejatele suunatud kommunikatsiooni tegevused on täies mahus koolituste läbiviijate kanda või kasutatakse ka teisi kommunikatsiooni viise ja kanaleid?
Koolituste läbiviija tagab kommunikatsiooni, ja kannab selle kulud, sellises mahus mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks, sh osalejate kaasamiseks.
Vastavalt punktile 7.12 on KÜSKil võimalik pakkuda vastavalt vajadusele tuge (peamisele) sihtrühmale teabe vahendamisel läbi oma kommunikatsioonikanalite (Maakondlike Arenduskeskuste konsultantide e-maili listidesse teabe edastamine; KÜSKi uudiskirjades, kodulehel ja sotsiaalmeedias teabe vahendamine jmt). Täpsed kokkulepped tehakse omavaheliste koostöökohtumiste raames.
Mainitud KÜSK-poolne tugi on lisavõimaluseks, kuid koolituste elluviija vastutus on tagada osalejate kaasamiseks piisavad kommunikatsioonitegevused ja katta ka nende kulud.
Millisest eelarvest on ette nähtud tasuda osalejate transpordikulud?
Osalejate transpordikulusid koolitustel osalemiseks katma ei pea (osalejad katavad oma transpordikulud ise), kuid võib. Seetõttu tuleb ka kindlasti arvestada punktiga 2.23 – et füüsiliste kohtumiste puhul oleks asukoht hõlpsasti ligipääsetav ühistranspordiga ja mõistliku ajakuluga.
Osalejate transpordikulud peab katma töövõtja lepingu vahenditest õppereisi puhul, vastavalt tingimuste punktile 2.13, alates õppereisi alguspaigast sihtkohta ja tagasi: Programm hõlmab vähemalt ühte sotsiaalselt innovaatiliste algatuste/sotsiaalsete ettevõtete õppereisi/kohapealset külastust, mis aitab paremini mõista teoreetilisi kontseptsioone ning on seotud programmi temaatilise sisuga. Transpordi õppereisil sihtkohta ja tagasi alguspunkti peab korraldama lepingu vahenditest. Õppreisi alguspunktiks tuleb valida selline koht, mis on osalejatele hõlpsasti ühistranspordiga ja mõistliku ajakuluga ligipääsetav, sealhulgas tuleb alguspunkti osas arvestada osalejate ettepanekutega ja valida nendest lähtuvalt sobivaim alguspunkt.
Kuidas käsitletakse olukorda kui programmi a) osalejate b) läbinute arv siiski ei täitu vaatamata tehtud pingutustele?
See on täpsustatud lepingu projektide (töövõtulepingu ja käsunduslepingu projektid) punktides 4.4.1 ja 4.14.5:
Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult:
4.4.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav, sh kui koolitusprogrammides osaleb vähem kui 32 inimest vastavalt tingimuste punktidele 2.29.1.1 ja 2.29.1.2;
4.14.5. Käesoleva lepingu raames käsitletakse vääramatu jõuna olukorda, milles koolitusprogrammis osalevate inimeste arv jääb alla nõutud miinimumi – vähemalt 32 inimest – töövõtjast sõltumatutel põhjustel, nt koolitusprogrammis osaleja(te) pikaaegse haigestumise tõttu. Olukordi seoses osalejate arvu jäämisega alla nõutud miinimumi, mida töövõtja põhjendab vääramatu jõuna, hindab KÜSK lähtuvalt töövõtja põhjendustest iga olukorra puhul eraldi. Juhul kui KÜSK hindab olukorra põhjustajaks vääramatu jõu, lepivad KÜSK ja töövõtja omavahel kokku edasised tegevused, kas lepinguga võetud kohustuste täitmiseks või lepingu rikkumise vabandatavuseks.
Kui palju on kokku MAK konsultante mõlemas valdkonnas? Kui suur on valim, keda on võimalik kaasata?
MAK vabaühenduste konsultante on kokku 17 inimest, MAK ettevõtluskonsultante on kokku ligikaudu 47 inimest (infoallikas: https://www.arenduskeskused.ee/noustamine/).
Kas koolitused tuleb läbi viia eesti keeles?
Jah, koolitused tuleb läbi viia eesti keeles.
Enamik lepinguid sisaldab tavaliselt rangeid konfidentsiaalsussätteid, mistõttu ei ole neid lubatud esitada kolmandatele osapooltele. Kuidas olete varem käsitlenud selliseid olukordi? Kas eeldatakse, et võtame teise lepingupoole loa lepingu esitamiseks? Kas on aktsepteeritav, kui varjame tundliku info ja esitame ainult programmide puudutava üldise osa?
Kui küsimus on seoses punktiga 5.2.2.1 – pakkumuses esitatakse meeskonna nõutud kogemuse kirjeldus koos kogemust tõendavate lepingute nimekirja ja lepingupoolte kontaktandmetega – siis siin ei ole küsitud lepinguid, vaid nende nimekirja. Teisisõnu – lepinguid esitama ei pea, peab välja tooma iga kogemuse osas milline leping neid katab (nt: lepingu osapooled, kogemusele vastav töö sisu ja maht, lepingu periood), ning lisama lepingupoolte kontaktandmed.
Tingimus 5.2.2.1 – esitada tuleb meeskonnaliikme kogemust tõendavate lepingute nimekiri koos lepingupoolte kontaktandmetega. Kiirendite ja mentorlusprogrammide puhul ei sõlmita aga alati eraldi lepinguid, vaid kokkulepped võivad olla fikseeritud suuliselt või e-kirjavahetuse teel. Sellisel juhul paluma täpsustada, kas sobib programmi korraldaja kirjalik kinnitus; ning kui projektijuht kureeris programmi oma ettevõtte kaudu, kas piisab näiteks hankelepingust programmi rahastajaga?
Kui tegemist on suulise või e-kirja teel sõlmitud kokkuleppega, siis tuleb pakkumuses need lepingud välja tuua samamoodi nagu kirjalikult sõlmtud lepingud – lisades nende nimekirja, ning tuues välja meeskonnaliikme kogemuse (töö sisu, maht, ajaperioodid) mis meeskonnaliikmel selle lepingu täitmisega saadud on. Samuti tuleb lisada lepingupoolte kontaktandmed.
Hankeleping sobib, kui selle raames on pakkumuse koosseisus esitatud isik nõutud kogemuse saanud. Vajadusel lisage pakkumusse selgitus tehtud töö sisu, mahu ja ajaperioodi osas.
Tingimus 4.1.2 – kas arvesse lähevad ka koolitus-, mentorlus- ja kiirendiprogrammide raames läbi viidud koolitused? Või eelistate pigem ametlike haridusasutustega seotud koolitamise kogemust?
Arvesse lähevad ka koolitus-, mentorlus- ja kiirendiprogrammide raames läbi viidud koolitused. Koolituskogemus ei pea olema seotud ametlike haridusasutustega
Tingimus 4.1.1 – kas piisab ka linkidest programmide/kavade veebilehtedele, mis kinnitavad, et vastav isik tegutses programmijuhina? juhul kui programmide lehtedel ei ole eraldi välja toodud tundide mahtu, kas on aktsepteeritav, kui projektijuht lisab taotluse materjalidesse omapoolse tundide arvestuse ja selgituse?
Linkidest veebilehtedele ei piisa, kuna kogemust tuleb tõendada vastavalt punktile 5.2.2.1, esitades kogemust tõendavate lepingute nimekirja koos lepingupoolte andmetega. Tundide maht peaks selguma lepingust. Kui tundide maht lepingust ei selgu, võib lisada pakkumusse tundide arvestuse koos selgitusega.
Lepingu eseme täpsustamine: kirjutate, et lepingu esemeks on kahe sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse koolitusprogrammi välja töötamine ja elluviimine vähemalt 32-le inimesele. Ühe programmi maht on vähemalt 30 akadeemilist tundi (mis ei arvesta kohvi- ja söögipause), mis jaotub 5-ks ühepäevaseks koolituspäevaks. Programmid tuleb punktis 1.4 toodud perioodil kahel korral läbi viia sarnasena, sh viiakse esimene koolitusprogramm ellu hiljemalt 2027. a. I kvartaliks ja teine koolitusprogramm 2027. a. lõpuks. Täpsustame: kas silmas on peetud, et tegemist on sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse koolitusprogrammi väljatöötamisega, mis teostatakse kahel korral ja mille maht on vähemalt 30 akadeemilist tundi (mis ei arvesta kohvi- ja söögipause), mis jaotub 5-ks ühepäevaseks koolituspäevaks, ehk kokku vähemalt 60 ak/h; või tegemist on kahe koolitusprogrammi väljatöötamisega, millest esimene koolitusprogramm on sotsiaalne innovatsioon ja teine koolitusprogramm sotsiaalne ettevõtlus, millest kumbki koolitusprogramm teostatakse kahel korral ning mille kummagi maht on vähemalt 30 akadeemilist tundi (mis ei arvesta kohvi- ja söögipause), mis jaotub 5-ks ühepäevaseks koolituspäevaks, ehk kokku vähemalt 120 ak/h?
Lepingu ese on: sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse koolitusprogrammi väljatöötamine, mis teostatakse kahel korral ja mille maht on vähemalt 30 akadeemilist tundi (mis ei arvesta kohvi- ja söögipause), mis jaotub 5-ks ühepäevaseks koolituspäevaks. Ehk kokku vähemalt 60 ak/h.
Sandra Paulus
koordinaator
- Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni alategevuste koordineerimine
Kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.